Rabu, 18 Januari 2017

Buka hatene rekomendasaun korenti elektrisidade molok monta metru kWh tuir kbi'it ekonomia

A. kWh meter Dijital ~ B. kWh meter Analog

Maluk sira karik ita presiza hatene Amper hira mak necesaria disponivel iha metru kWh hodi fornece ba ita nia sasan eletronika no gastus durante fulan ida hodi sukat ho ita nia kondisaun ekonomia?  Kontinua le'e esplikasaun tuir mai!!!

Aparellu 'device' ou sasan eletronika hotu mak ita sosa, mai kedas ho plaka ki'ik ou autokolante hakerek ninia potencia. Valor ne'e jeralmente expresa ka fo sai ho parametru watts (W) ka iha kilowatt (kW). Kilowatts ida (1 kW) hanesan watts rehun ida (1000 Watts) koresponde aproxima ho kilovolt ampere ida (1kVA), nune'e P(W)=V(Volt).I(Ampere).

Enerjia konsumu 'energy consumption' expresa iha kilowatts horas (kWh). Medida ka parametru ida ne'e koresponde potencia dala 'times' ho utilizasun tempu, E(kWh)=P(W) x t(h). Nune'e, 1kWh koresponde kuantidade enerjia ne'ebe presiza ka necesaria hodi sustenta aparellu ida ho ninia potencia 1000 Watts durante periodu horas ida. Enerjia ida (1 kWh) hanesan kiloJoules rehun tolu resin atus nen  (3600kJ).

kWh mak parametru enerjia, no kw mak parametru potencia 'Power'.


Aparellu eletronika ne'ebe utiliza hodi konta valor konsumu enerjia eletrisidade hanaran prepagu kWh ka metru kWh ho tipu rua; analog no dijital. Metru kWh ne'e monta iha kada konsumidores sira, ho voltajen konstan 'constant', maibe korenti ka ampere (A) limite tuir ida~ida nia necesidade. Aparellu limiti korenti eletrisidade hanaran MCB 'miniature circuit breaker' ho espesifikasaun 2 Amp, 4 amp, 6 amp.

Konsumu eletricidade variadade ho funsaun hanesan:
  • Potencia aparellu instaladu hotu~hotu,
  • Durasaun horas utiliza aparellu
    • Durasaun operasional depende mos klima tamba afeta akecimentu ou rekizitus 'requirements' jeladeira, konjelador 'freezer' ou AC (ar kondicionadu) 
  • Kuantidade ema utiliza aparellu.
Ezemplu kalkula aparellu eletronika nia horas operasaun iha loron ida, hanesan; jeladeira 50 watts ho durasaun 15 horas, panela fos 'rice cooker' 250 watts ho durasaun 4 horasAmpolas 6 x 25 watts = 150 watts ho durasaun 12 horas no aparellu adicional 100 watts ho durasaun 2 horas. Ho dadus hirak ne'e hatudu loron ida konsumu enerjia 3750 Wh ka 3.75 kWh. Se 1 kWh folin $ 0.12 cent, loron ida gastus $ 0.45 cent. Nune fulan ida (loron 28) total gastus hetan $ 12.60 cent.

Bainhira aparellu hotu funsiona, sei aproxima Potencia maximu 550 watt. Nune'e korenti  eletricidade ho voltajen 220 Volt sei hetan 2.5 Ampere. Hare'e ba MCB nia espesifikasaun disponivel iha merkadu,  rekomenda instala 4 ampere hodi fornece total korenti maximu 2.5 Ampere nune potencia aparellu lakauza MCB nakfila 'tripping'

Ida nemak esplikasaun badak maske la perfeitu maibe espera bele sai hanesan referensia hodi kalkula tuir ita nia presiza no kbi'it.
Artikel seluk tan bele klik iha pajina ELETRISIDADE


================================
Reff:
http://www.instalasilistrikrumah.com/daya-listrik-pln-1300watt-atau-1300va/
http://reefiah.com/uploadsall/pdfs/779059106.pdf
http://cabeceirasdebasto.pt/6501
http://servicekulkasdenpasar.com/article/tips-hemat-listrik-pada-kulkas-kulkas-1-pintu-berapa-watt/

Jumat, 16 Desember 2016

Oinsa hadia erru iha Hard-Drive ho CYCLIC REDUNDANCY CHECK


Ohin loron ema barak hatene ona Internal ou external Hard drives ou optical disks hanesan CD ka DVD, nomos flash drives  ka tipu memoria sira seluk. Sai hanesan prekupasaun bot bainhira dadus ka dokumentasaun importante mak arkivu ba labele loke tamba ita nia Hard Drive ou Flash Drives mosu erru. Erru Hard Drive ne'ebe atu hato'o iha artikel ida ne'e hanaran CYCLIC REDUNDANCY ERROR. 

Cyclic Redundancy Error mosu tamba kauza husi virus, Hard Drive hasai derepenti momentu aplikasaun balun sei lao dadaun hela no dadus iha Hard Drive / DVD koruptu tamba sistema operasaun komputador ou komputador mate derepenti tamba lakon enerjia elektrisidade. Bainhira mosu erru ida ne'e, ita sei hare iha janela My Computer vizual indika Hard Drive memoria nakonu. Ita iha opsaun rua deit atu rekopera fali Hard Drive, maneira ida halo FORMAT no maneira seluk uza CYCLIC REDUNDANCY CHECK (CRC). Ita bele hili opsaun dahuluk bainhira laiha dadus ka dokumentasaun importante, maibe se iha arkivu importante ruma bele utiliza opsaun daruak.

CYCLIC REDUNDANCY CHECK (CRC) nudar kode deteta erru ida jeralmente uza iha dijital networks no storage devices hodi deteta alterasaun acidenti ba dadus fofoun/matak. Sistema Operasaun Ms. Windows utiliza CHKDSK (ou "check disk") hodi verifika no hadia erru hirak ne'e. Metodu ida ne'e iha abilidade hetan no hadia erru ki'ik husi numeru ida ou file korup ne'ebe bele kauza CYCLIC REDUNDANCY ERROR.
Detallu procedementu bele klik Vizualizasaun atu hare direita liu husi linna konekta

Konteudu seluk tan bele hare'e iha pajina Komputador
Reff:

  • https://en.wikipedia.org/wiki/Cyclic_redundancy_check

Rabu, 19 Oktober 2016

Inventa Bomba bee baibain nakfilak ba bomba jet ~ Invented the water pump used to be jetted


Be nudar nesesidade humanu lorloron nian tamba be mak hun ba moris hotu hotu, ho ida ne'e maneira esforsu hodi responde mos depende ba kondisaun. Balun uza gravitasaun hanesan enerjia potensial hodi transfere be husi fatin as to iha fatin kraik liu, ne'ebe aplika iha irigasaun, be kadoras mak dada husi foho tun to tetuk, bomba hidram no bomba pulsador. Kontrariu ho posisaun be iha fatin kraik presiza bomba  hodi transfere ba fatin a'as, atraves tubu (fatin kadoras) ho maneira amenta enerjia para be ka fluidu bele kontinuasaun muda a'an. Maibe dala ruma bomba lahalao nia funsaun ho diak tamba lahasae be ka fluida.

Rabu, 07 September 2016

How to discover volume formula of a truncated cone ~ Oinsa Hetan volume Konika Naktesi nia formula?

Konika Naktesi
Arkivu 6/10/2006
Volume konika simplesmente kalkula husi sorin-tolu area diametru dala ho altura. Maibe bainhira tesi tiha sorin, hanesan figura iha leten, afeta mos  mudansa ba formula volume konika. Konika ne'ebe mak tesi ona sorin sei hanaran konika naktesi. Ita bele kalkula ho kombinasaun Aljebra ka trigonometria nomos substituisaun. Hare'e detallu tuir mai, oinsa hetan formula fiksu ba Volume konika naktesi,..!!!

Senin, 29 Agustus 2016

Korosaun iha motor dizel husi sistema refrijerasaun be ~ Water Cooling System

Korosaun iha Motor

Korosaun bele akontese ba motor husi sistema refrijerasaun be (Water Cooling System)

KOROSAUN OKSIJENIU (Oxygen Corrosion)
Prosesu korosaun iha sistema ida ne'e normalmente tamba prezensa oksijeniu dissolvidu iha be. Ar tama iha sistema ida ne'e "Sistema Nakloke" no oksijeniu disolvidu iha be no ataka metal ferozus no non-ferozus. Prezensa ar tenser reduzidu to'o minimu hodi evita "Bolsa ar" ne'ebe bele kauza temperatura lokal motor sae amenta, tamba tranferencia manas interompe. Bele kontrola ida ne'e ho maneira sangra ou ventiladu "Vented System" . Iha sistema be refrijerasaun Naktaka oksijeniu bele dissolvidu momentu hamamuk sistema refrijerasaun no ense fila fali (makeup water). Tendencia dissolvidu oksijeniu iha be refrijerasaun inversamente proporcional ho temperatura, bainhira temperatura sae, hamenus dissolvidu oksijeniu iha be. 


KOROSAUN ACIDU (Acidic Corrosion)
Ida ne'e normalmente rezultadu husi gas / gas kombustaun tama iha sistema liu husi selus (seals) ne'ebe ladun diak, baibain sempre akontese iha junta cilindru ulun (cylinder head) no cilindru blok. Gas ne'e hatu'un pH be refrijerasaun sai asidu hodi afeta direta ba metal. Asidu mos bele kauza husi sistema refrijerador kuak halo tasiben fuga tama ba sistema.
KOROSAUN KAVITASAUN (Cavitation Corrosion /Erosion) 
Kavitasaun normalmente kauza husi vibrasaun ou fluxu be turbulentu iha sistema. Danos ne'ebe kauza husi fenomena ida ne'e mosu nudar korosaun profunda (deep pitting corrosion). Kavitasaun rezulta mos laloran ba grafika sae tun iha sistema, hamosu nafurin suar  iha superfici metal. Nafurin hirak ne'e habelar an no nakrahun lalais ho impaktu presaun ne'ebe a'as. Asaun ida ne'e hasai protesaun superfici (Layer/filming) ne'ebe proteje oksidu no han/hasai metal metal. Korosaun kavitasaun/Erosaun bele mekanik ou kimika. Aspetu mekanika orienta liu ba efetivu dezennu mekanika moderna ho superfici ne'ebe pertubra korosaun (inhibitor corrosion)  hodi redus estragus metal.

PRODUTUS COROSAUN (Products of corrosion)

HALAO LIMPEZA PRA-KOMISIONAMENTU BA MAKINA FOUN

ESKALA DUREZA (Hardness scale)
Bainhira temperatura sae hamenus tendensia dissolvidu oksijeniu iha be, ne'e signifika hamenus impaktu korosaun, maibe risku ba eskala (scale) amenta. Tamba ne'e presiza kontrola dureza ne'ebe kontamina iha be labele liu husi limiti toleransia normalEskala sei hamosu oksidasaun nune rezulta korosaun.
Esplikasaun konaba topiku ida ne'e bele hare'e mos iha artikel Dureza ~ Hardness

KOROSAUN TAMBA   BAKTERIA NO ADITIVU (Nitritu) 
Esplikasaun konaba topiku ida ne'e bele hare'e iha artikel Nitritus ~ Nitrite


Konteudu seluktan bele hare iha Pajina Kualidade Be no Automotivu


================================================

Jumat, 19 Agustus 2016

Tanki Elektrisidade ~ Bateria “Battery” no kalkulasaun operasional ho lampu DC




Introdusaun
Molok tama ba'a definisaun bateria, ita sei hare lai ezemplu balun konaba fatin ense be'e iha uma. Fatin ense be'e ho eskalaun ki'ik hanesan jergen, balde, basia no seluk tan. Fatin ense be'e ho eskalaun bo'ot mak tanki. Tanki sempre uza hodi rai no rezerva be'e ne'ebe hetan temporariu, hodi uza fila fali bainhira presiza. Liafuan temporariu hanesan kantika ida hateten nune udan monu rai prepara fatin ba ense, selae nia para o sei laaproveita no o sei esforsu an hodi hetan fila fali nia iha tempu ne'ebe o presiza”. Be'e ne'ebe ense ona iha tanki, atu hotu kleur k lalais depende fila fali ba'a volume tanki. Ho introdusaun ida ne'e espera bele refleta ita nia komprensaun kona ba saida mak BATERIA.