Tampilkan postingan dengan label SAUDE. Tampilkan semua postingan
Tampilkan postingan dengan label SAUDE. Tampilkan semua postingan

Minggu, 01 Juni 2025

Esperiencia Moras epilepsia, tensaun fuan ataka, ran intupidu no pertubra respirasaun iha pulmaun

Andrographis Paniculata
Saude iha Ita Liman rasik 

Hatutan no arkivu esperiencia saude Rama Cristo nian ne'be interligadu ho makerek nain DDC hau rasik nia historia saude. 
Tempu liu ba,  DDC mos sofre moras hanesan hakerek iha  topiku artikel ida né; epilepsia, fuan ataka, ran intupidu no pertubra respirasaun iha pulmaun (sesak nafas)

Bazeia ba esperiencia. 
  • Fuan ataka no epilepsia ho ita lian hanaran Bibimaten. Ida ne'e akontese iha momentu ita kolen (kelelahan) tamba servisu ou hader ladeskansa, han tarde, konsumu ou han nan fahi, bibi timor ka nan karau. 
  • Ran intupidu ou sirkulasaun ran ladun diak. Ida ne'e bele fortifika ho simptoma ne'be DDC senti; tensaun aàs, isin laran, liman, kafuak tuir uat to kabas ou kanuruk sira, nune'e transmisaun enerjia ka suplemen vitamina ba ita nia isin no kakutak paradu, bele hamosu mós fuan ataka ka epilepsia no stroke tamba senti liman ain maten. 
  • Pertubrasaun respiratoriu iha pulmaun halo ita dada is mós ladún di'ak bele hamosu fuan ataka (serangan jantung) ou epilepsia. Tamba suplemen oksijeniu O2 ba ita nia isin lolon la iha. 
Relasiona ho Rama Cristo nia artikel, kauza husi moras hirak ne'e, ida mak Lumbringa ho ita lian hanesan ular oan ka matkailar ne'ebé moris iha ema nia kabun laran. Lumbringa iha ita nia kabun laran daet (menular) husi nan hirak ne'ebé ita konsumu. 
Wainhira Lumbringa moris iha ita nia kabun laran konserteza ai-han ne'ebé ita tolan ladún fó enerjia, nutrisaun ka suplemen vitamina ho di'ak ba ita nia isin tamba lumbringa mak konsumu barak liu. Depois lumbringa nia tolun halai tuir fali ita nia ran ba iha orgaun seluk hanesan pulmaun, fuan ou kakutak hodi afeta ba respirasaun, tensaun aàs halo fuan ataka, epilepsia ou hanoin lakon derpenti.

Ho ida ne'e DDC deside atu halo tratamentu saude iha Hospital National Guido Valadares Dili Timor Leste, hodi teste ran no city scan ba kakutak. Rezultadu husi teste ne'e doto'r oferese aimoruk ssss no vitamine B atu hemu dader no kalan iha oras 9:00/21:00. Nune bele han barak no deskansa ho diak atu rekopera fali kakutak tamba saraf balun estraga nune'e afeta ba memoria kakutak nian. 

Ho esperiénsia hirak ne'e sai lisaun ida hodi transforma DDC nia habitualidade oinsá konserva ka mantein saude ne'ebé diak. 
  • Konsumu ai-han hotu di'ak liu hemu tuir kedas bakmoruk (andrographis paniculata) ne'ebé kahur ona ho cha manas, hodi prevene mikrobia ou lumbringa. Bele hemu kada loron maibé labele forte liu atu labele estraga fali ita nia rins.
  • Semana ida dala tolu hemu derok ho kinur. Derok atu ajuda minimiza koagulasaun ran nune'e ran bele sirkula ho di'ak, no kinur (kunyit) atu ajuda proteze funsaun stomak no rins nune'e labele stragus ho aimoruk seluk ne'ebé ita konsumu. 
  • Deskansa ka toba, di'ak liu haklenan  ka toba ho sorin los, tamba bainhira toba sorin karuk ka taka kabun, impaktu ba respirasaun no sirkulasaun ran iha fuan ladún di'ak. Deskansa loron ida oras 8 hodi rekopera fali funsionamentu orgaun iha ita nia isin.
  • Harahun kafuak iha ita nia isin ho maneira habai fatuk iha loro manas hodi hanas isin ne'be kafuak, depois hodi liman ka ai ruma hodi hanehan kafuak refere to rahun, nunee ita nia ran sei sirkula ho diak no halakon koagulasaun ran ne'be pertubra sirkulasaun.
  • Hamenus konsumu kafe, alkohol no prevene hahan ida ne'ebé iha masin barak bele hamosu dezekilíbriu eletrólitu iha isin tanba nível sódiu aumenta aas liu, ne'ebé bele interfere ho sinál elétriku sira iha kakutak no bele hamosu konvulsaun (kejang) sira.
  • Ligadu ho moras refere dotor sujere atu DDC ha'u labele haris kolam, mota nalihun, tasi, besik iha ahi, sa'e fatin altura no lori transporte. Objetivu atu prevene akontese moras ne'e karik ita iha kondisaun ne'ebé seguru.
Agradece ba Maromak ohin loron rekopera ona 95%.

Tuir mai bele akompanha Rama Cristo nia esperiénsia kona ba Lumbringa.

Husi: Rama Cristo. 

KOIDADU HAN SATE LA TASAK 
Naan Sate la tasak kauza lumbringa

1. Stiff Person Syndrome
======================

Loron tolu liu ba, hau hetan pasiente (Mana ida), nebe hatudu sintomas: "Stiff Person Syndrome". 

Hau husu ba pasiente nia familia, tenta buka aimoruk oin tolu tuir mai; 

# Benzodiazepin.
# Baclofen. 
# Pregabalin 

Mas infelizmente, familia sira tama sai Apotek sira iha Dili laran, la hetan aimoruk oin tolu iha leten. Laiha Apotek ida-ke faan aimoruk oin 3 iha leten. 

Terpaksa tenke order ba Indonezia. Familia sira iha Indonezia mak sosa hodi haruka mai. 

2. Koidadu Han Sate La Tasak
=========================

Hau iha esperiensias balun nebe espera bele sai referensia ba ita hotu. Liu-liu ba sira nebe gosta han sate. 

Uluk sei iha Bali, hau nia kolega balun mengeluh (lamenta) mai hau, dehan, sira ba nesesidade maior (liur boot), sai lumbriga. Ita rona ema adultu (dewasa), mak lamenta dehan ba liur boot, sai fali lumbriga, nee halo ita sente "geli" too isin fulun hamriik. 

Setelah halo anamnesis klean (interview mendalam), ternyata hau deskobre, lumbriga mosu, ninia kauza nee tanba kolega sira nee gosta han sate nebe ema tunu iha dalan ninin, mas sate nee tunu laduun tasak. Liu-liu sate naan fahi. 

Iha tinan rua liu ba, hau hetan pasiente nebe hatudu sintomas Epilepsi (bibi maten). Ternyata setelah halao ezaminasaun Radiologia, rezultadu radiologia, hatudu katak iha kakutak, mosu area SOL (Space Occupying  Lesion). Tampak ada sebaran  gambaran "radio-opaque." 

Too ikus deskobre area SOL nee tanba okupadu husi lumbriga nia tolun, hamosu moras ida naran "Cysticercosis Cerebralis", nebe ikus mai kauza  mos moras Epilepsi (Bibi Maten). Cysticercosis Cerebralis akontese tanba invazaun husi lumbriga nia tolun nebe tama too kakutak, atraves sirkulasaun sistemiku. 

Setelah anamnesis mendalam, ternyata pasiente nee gosta han sate bebeik. Inklui sate naan fahi. Podeser, ema tunu sate naan fahi laduun tasak. 

Grasas a Deus, pasiente refere hatudu respon (progressu) diak ba tratamentu ho kombinasaun aimoruk, ho Carbamazepine uza ba nudar drug of choice ba Epilepsi. Kejang la akontese ona. Mas nia tenke hemu Carbamazepine tinan rua.

Atu sujere deit ba belum sira, koidadu didiak, bainhira imi hakarak haan sate nebe ema faan iha dalan ninin. Sate nain dala ruma, tunu sate la tasak. Liu-liu naan fahi nebe ita hotu hatene, frekuentamente iha kontaminasaun ho lumbriga (Cacing Pita) nebe iha lian Latin, ema bolu naran: Tanea Solium ou Tanda Saginata. 

Kualker naan nebe tunu ka tein la tasak, depois iha naan nia laran, iha lumbriga nia tolun ka larva, ita haan naan refere, naan nee tama ba ita nia isin, lumbriga nia tolun ka larva nee bele dezenvolve aan sai lumbriga, depois lumbriga nee invade tama too ita nia kakutak, depois lumbriga nee tolun iha ita nia kakutak.

Bainhira lumbriga involve tama too kakutak bele kauza moras Epilepsi (Bibi Maten). Mas perigu liu tan bainhira lumbriga nee sirkula (beredar) tuir ita nia "vaso sanguineo" (pembuluh darah), depois tama too ita nia fuan (jantung), depois tolun iha neba. Bele halo ita nia pembuluh darah intupidu, no kauza serangan jantung nebe rezulta mate derepente (kematian mendadak). 

Bazeia ba dadus estatistika, larva lumbriga barak mak sirkula ba ita nia pulmaun (paru-paru), depois kauza sintomas sira hanesan; mear hela deit, isin manas, dada iis araska (sesak nafas), nsst. Se lumbriga nee tolun iha ita nia pulmaun, bele hamosu problema seriu, tanba kada lumbriga bele produs tolun too rihun rua (2000) resin.   

Anyway, anggaplah mensajen nee hanesan parte ida husi KIE (Konseling, Informasi & Edukasi), nebe espera bele lori benefisius ba belun sira. Ita ema Timor nia kultura, atende festa barak. Loron boot mos barak. Inklui Selebrasaun Paskoa. Ema barak gosta haan naan. Fara mais ema Timor gosta haan naan fahi. Koidadu ho naan fahi nebe la tasak. Diak liu konsumu naan fahi nebe "overcooked" duke konsumu naan fahi nebe laduun tasak. 

Grasa a Deus, hau desde childhood too agora, la gosta tiha ona konsumu naan fahi. Mas laos naan fahi deit. Naan sira seluk, por ezemplu daging sapi ne'eebe kontamina ho larva cacing mos bele hamosu problema boot ba ita nia saude bainhira tein la tasak.

Informasaun Adisional
===================

Joven sira agora nee, barak mak perde noite (kalan la toba). Begadang too ran maran. Buat perde noite nee laduun diak. Tanba estraga ita nia saude.

Tipu Lumbringa iha nan ou animal
Lumbringa pita Taenia Solium
Tipu lumbringa pita. 
Pita saginata iha Karau, pita siluum iha fahi, pita Asiatika iha Karau baka teritorial asia.
Aimoruk Antihelmintik

Tuka ba ne'e ita nia komparasaun. Espera ho esperiénsia hirak ne'e hotu hanesan lisaun diak atu ita banati tuir. Artikel seluk ligadu ho Saude no prevensaun nian bele haree iha pajina SAUDAVEL HO AIMORUK TIMOR.
Kmanek Wain Basuk _ Obrigadu 

Deskulpa se karik artikel ida ne'e ladún satisfas bele fo sujestaun no karik kondis ho maluk balun nia simtoma saúde nian bele share ka fahe tutan link ne'e ou barcode tuir mai.


Rabu, 01 Mei 2024

Dut Lasukar Rekopera Moras Feto no Seluk Tan

 


Dut Lasukar kategoria nudar dut fuik husi familia Asteraceae, hahu konnyecidu depois timor ukun a'n. Antes n'e molok independente husi okupasaun Indonesia, liu liu iha Betano dut refere sedauk existe. Razaun ida n'e mak ema barak iha Betano hanaran Dut Merdeka maibe ho lian latina hanaran Chromolaena Odorata Linn (Eupatorium odoratum)Nepal hanaran Banmara , Indonesia hanaran pokok kapal terbang ou pokok jepun, Sunda Indonesia hanaran Balakacida, Vietnam hanaran Co Hoi no Ingles hanaran Siam Weed. Nativamente dut Lasukkar mai husi Amerika, espalya husi Florida to Norte Argentina kontinua ba Afrika weste, central no Afrika sul to India, Sri Lanka, Bangladesh, Laos, Cambodia, Thailand, China sul, Taiwan, Indonesia, Timor-Leste, Papua New Guinea (PNG) e ohin loron perkore to rai seluk tan.

Dut Lasukar moris fasil no lais liu iha iklima tropikus no subtropikus, bele ameasa produsaun agrikula tradicional, pastajen no biodiversiade nun'e mos ameasa funsaun ekosistema. Maibe lori mos vantajen mak hanesan kria pupuk organik no biopesticida ba agrikultura nomos medicina tradicional hodi kura kanek no moras seluk tan. Har'e husi nia disvantajen halo ema barak ladun fo atensaun ba dut refere, ikus mai Chromolaena Odorata ka dut Lasukar deskobre nudar medicina herbal ida milagrozu tuir tratamentu sistema tradicional. Esteitmentu n'e verdadeiramente prova ona liu husi avaliasaun farmakolojikal (=ciencia n'ebe relasiona ho aimoruk ka medicina) n'ebe realiza husi komunidade cientifika iha mondu.

Tuir mai ita bele har'e Atividade Studu Ciencia farmakolojikal konaba dut Lasukar

  • Anti-helmintika (Anthelmintic)
Anti-helmintika nudar kategoria aimoruk ida n'ebe bele hamate lumbringa iha ema ka animal nia kabun laran nun'e bele soe sai hamutuk ho foer wainhira sentina. Ida n'e deskobre husi cientista ida naran Debidani Mishra et al katak  eter petroleum , etanol no extratos kloroformio  ninia tahan husi Eupatorium odoratum hatudu  Anti-helmintika  ida diak liu.
  • Anti-malarika (Antimalerial)
Anti-malarika baibain ho liafuan simples ita temin malaria. Rungnapa Ongkana deskobre katak extratos kloroformio  ninia tahan husi Eupatorium odoratum bele kontra K1 plasmodium falciparum nudar protozoario unicelular parasit iha ita ema nia isin, n'ebe daet husi susuk inan  ho tipu  Anopheles mosquito hodi hamosu malaria.
  • Analjesiku (Analgesic)
Analjesiko nudar termu saude nian refere liu ba tipu aimoruk ka medicina, uza hodi hatu'un no halakon ulun moras, isin moras ou ruin ka isin uat s'in (pain killing) n'ebe lapresiza halo pasiente inkonciente ka lahatene an. Cientista Chakraborty deskobre dosis extrato etanol maximu iha dut Lasukar 300 mg/kg, bele uza hodi halao tratamnetu Analjesiko.
  • Anti-inflamatoriu (Anti-Inflammatory), Antipiretikas (Antipyretic) e propriedade Antispasmodikas (Antispasmodic) 
Inflamatoriu nudar responde husi isin lolon humanu nia esforsu hodi proteje a'n husi inflamasaun. Inflamasaun bele akontece tamba dezastre monu isin nakles , hetan koa husi sasan kroat, ahi h'an nomos infeksaun husi bakteria.
Antipiretika nudar aimoruk ida n'ebe bele hat'un temperatura momentu isin manas. Jeralmente isin manas nudar sintoma ida laos refere ba moras ida, tamba n'e diskusaun konaba antipiretika foka liu b'a analjesiku. Nun'e dut Lasukar kategoria nudar analjesiku-inflamatoriu nonsteroid (NSAIDs) hodi halao tratamentu konaba rheumatizmo ka liman fukun no ain fukun bubu (gout/gota), kabun moras ka diareia no antimotilidade. Moras gout baibain kona ema ho idade liu ona tinan 40.
Antispasmodikas nudar aimoruk ida n'ebe bele halakon espasmo uat nurak. Espasmo simplifika nudar uat nurak namkurut ho durasaun tempu kleur tamba infeksaun. Wainhira espasmo akontece iha kakorok halo dada i's araska  hodi rezulta moras i's sae ka asma, tamba kakorok laran namkurut sai klot.  Espasmo bele akontece iha orgaun seluk tan.
Oludare B. Taiwo deskobre extrato metanolika husi dut Lasukar tahan bele kontra moras hirak mensiona liu b'a.
  • Antimikobakterianu (Antimycobacterial)
Apichart Suksamrarn reporta katak flavona h'at (4) iha Lasukar nia funan hanesan Isosakuranetin, 4?-hydroxy-5,6,7-trimethoxyflavanone, acacetin nomos luteolin, bele uza hodi tratamentu moras kankru. 
Rajaun Isosakuranetin hatudu antibakteria moderadu hasoru Mycobacterium tuberculosis ho valor MIC 174,8 µM no 4?-hydroxy-5,6,7-trimethoxyflavanone MIC 606.0acacetin 704.2 no luteolin ho valor 699.3 µM.  Acacetina kontra células kankru iha Aten células k'ik (NCI-H187) ho valor MIC 24,6 µM, enkuantu luteolina kontra  células NCI-H187 ho toxidade moderadu nia valor MIC 19.2 µM nomos luteolina kontra kankru susun ho toxidade normal nia valor respectivamente MIC 38.4 µM.

  • Kolajenu

Kolajenu nudar protein ida iha ema nia isin mais ou menus 30%. Funsaun kolajenu barak tebes bodik ita nia saude, hahu husi formasaun nihan, muskulu ka uat, kulit, ruin fukun, ruin no seluk tan. Realidade hatudu katak wainira ita la atensaun ou antisipa ho kolajenu bele fo ameasa ba ema nia moris hanesan fuan ataka, stroke ka isin matek tamba r'an laiha cirkulasaun. Tamba n'e menus kolajen lori impaktu ladiak mai saude hanesan: imunidade menus, cirkulasaun r'an lao lanormal, pertubra kabun laran absorve hahan ladun diak ka kabun bubu, mudansa ladiak ba matan, kulit, f'uk no ibun laran. Thang T. Phan reporte rezultadu preliminaria hatudu efeitu inibitoriu (pertubra) husi extratu eupolina (kura kanek) iha kontrasaun kolajenu. Signifiksasun  inibitoriu iha kontrasaun jell kolajenu husi eupolina ho nia extratu 50-200 µg/ml.

  • Insekticida
Chen Zetan reporta extratu fresku husi Lasukar bele oho Helicoverpa armigera Rezultadu hatudu misturasaun extratu 20 grama kada be litru ida bele oho larva ou inskta 73.81% no 16 g/L bele hamate 63.6%-69.3%   durante 48 oras nia laran. Tipu insekta balun mak hanesan graus gorgulyu (Sitophilus zeamais) baibain sempre hetan iha batar fouk, koto, fore no seluktan. Mortalidade insekta hetan husi extratu mina iha Lasukar 6.78%. Tamba n'e bele uza hodi produs aimoruk insekticida iha area agrikultura nian.
  • Efeitus anti-oxidantes (Anti-oxidant effects)
Phan Toan Thang reporta katak Total Extratu Ethanolic (TEE) husi 400 t'o 800 µg/ml hatudu efeitu maximu celular protektivu hasoru beneno oxidante tantu ho dosis k'ik ka b'ot.  

Rezultadu Peskiza

Avaliasaun hatudu katak Chromolaena Odorata ka Dut Lasukar bele uza hodi halao tratamentu saude konaba moras oioin tuir hanesan Kankru Susun, Saude V inan feton sira, Kista, Kankru Serviks, moras jeral hanesan Antiseptik Kanek liur no laran, Stomag ou kabun laran, Nehan Moras, Malaria ou Isin Manas, Diareia, Diabetes, Vertigo, Ulun Fatuk Moras, KolesterolKardiovaskular, Hepatoprotektor no Moras Fuan, Hipertensi, Rins, Reumatiku ou stroke no borbulyu ou Fisur.

Ida n'e mak artikel badak no sedauk kompleta. Hakerek nain sei kompleta hikas wainhira iha tempu livre. Leitores balun iha sujestaun bele fo komentariu konstrutivu nun'e bele lori beneficiu ba ita hotu. Obrigado.

Artikel seluk tan ho kategoria hanesan bele vizita pajina Medicina Tradicional


Liafuan Simplifika


Analgesik = Halakon ou hat'un moras

antimotilidade=redus servicu kabun laran momentu kabun moras ou muta.
antiseptik = Kanek oioin
Diareia= Kabun Moras ou Diareia
Hepatoprotektor = Proteje fuan
Hipertensi= tensaun a'as 
Inflamasaun= 
Kardiovaskular=Sistema sirkulasaun ran
Kankru Serviks = Nudar Tumor fuik iha ovarium
Kista Nudar Tumor maus iha ovarium
Kolesterol=Moras n'ebe hetan husi konsume mina no bokur
ovarium = oan fatin
Vertigo = oin nakdulas, hanesan iha fatin a's haketeke tun kraik)
Diabetes = Ran Midar


Ref
http://ukhwah.com/ukhwah/viewtopic.php?topic=10402&forum=19
https://halosehat.com/gizi-nutrisi/panduan-gizi/akibat-kekurangan-kolagen
http://warnawarniku354.blogspot.com/2014/04/antibiotikantipiretikanalgetik-dan-anti.html
http://arti-definisi-pengertian.info/pengertian-arti-antispasmodik/
http://jprsolutions.info/newfiles/journal-file-56cda178e6f527.86787396.pdf
https://malangvoice.com/dianggap-tanaman-penganggu-padahal-daun-balakacida-banyak-manfaatnya/
https://manfaat.co.id/manfaat-daun-balakacida
https://pdfs.semanticscholar.org/e3e6/5e3081b7c3e3a742fd68f435a728a088703c.pdf
https://www.researchgate.net/publication/267370182_The_invasive_weed_with_healing_properties_A_review_on_chromolaena_odorata
https://youtu.be/k5pEc6DlVj0

Kamis, 04 April 2024

Masin Diak Bodik Ita Ema Nia Saude

 

Masin Tasi


Artikel ida ne' kopia husi: Dotor Luduvina Da Costa Cruz

DALA BARAK TEBES, INAN FOIN PARTU SIRA LORON 3 TO 10 DEPOIS DE PARTU, MAI FALI IHA BANKU DE URJENSIA HO KEISA FORSA LAIHA TOO BALUN MAI HO KOMPLIKASOENS NEBE GRAVE.

IHA HAU NIA LARAN MOSU KEDAS HANOIN,PARESE TAMBA LA HAN MASIN!

HAU HAKBESIK NO HUSU PERGUNTA BA INAN FOIN PARTU SIRA, LORON HIRA ONA LA HAN MASIN??

HATAN, "COMESA PARTU TOO AGORA"

TAMBA SAIDA DEPOIS DE PARTU LABELE HAN MASIN?

Rajaun barak liu nebe hetan durante nee, tamba husi kedas Avo Visiavo sira hatete: 

1. Kanek nebe Inan hetan durante partu sei hetan infeksaun no han masin halo kanek diak keleur.

2. Bebé nia husar sei monu keleur no inan foin partu nebe han masin bele halo infeksaun iha bebé nia husar.


PRESIJA ATU HATENE, HAN MASIN NEBE TUIR ISIN PRESIJA IMPORTANTE TEBES BA ITA HOTU, LA INTERESE FETO OU MANE LIU-LIU BA INAN ISIN RUA, INAN FOIN PARTU, INAN NEBE FO SUSU BEBE ( ASI EKSKLUSIF) NO BEBE SIRA.

TAMBA SAIDA MASIN IMPORTANTE??
Masin laos deit fo sabor ba hahan nebe ita han, masin mos iha zat/komponente barak, hanesan:

1. Tiroid (atu ivita moras gondok/ kakorok boot), 

2. Sodium (atu zere ran lao ho diak iha isin/aliran darah, controla presaun ran nian / tensaun, no ajuda mos haruka sinal entre saraf ho muskulus/ serat otot)

3. Klorida ( atu ajuda prosesu dijestaun / pencernaan tamba masin ajuda supa subtansia iha hahan wainhira liu husi kanal dijestaun/ saluran pencernaan)

Kuando kwantidade masin menus iha ita nia ran , saida maka bele Mosu?

1. Sente kolen hela deit

2. Forsa laiha 

3. Ulun moras

4. Kaimbra akontese derpente

5. Sente konfundi no mos susar atu tau atensaun ba buat ida/ laiha konsentrasaun

6. Lakon ou menus vontade atu han

7. Laran sae too muta

8. Labele kontrola emosaun

Kadar Masin nebe menus iha ran ou Hiponatremia hanesan kondisaun seríu, tamba kuando sodium iha ran tun bele difikulta kakutak/otak atu zere be'e/cairan no mos kadar masin. 

Sodium nebe insufisiente iha ran hodi fahe ba kakutak bele halo komplikasoens seríu hanesan:


1. Lakon konsensia / Kehilangan kesadaran, 

2.halusinasaun too koma

3. Bele destroi servisu kakutak nian tamba kakutak bubu / oedem cerebral nebe bele halo presaun aas iha kakutak/ tekanan intrakarnial yang meningkat.

4. kuando ho kondisaun Hyponatremia todan, liu 48 horas nian laran bele sai perigoso tamba bele halo MATE.

NE'E DUNI, HAKARAK INFORMA BA INAN FETON SIRA NEBE FOIN PARTU ATU NAFATIN KONTINUA HAN MASIN TAMBA KANEK NEBE ITABOOT SIRA SOFRE DURANTE PARTU OU KARIK BEBE NIA HUSAR HETAN INFEKSAUN, LAOS TAMBA MASIN NEBE ITABOOT HAN MAIBE KANEK OU INFEKSAUN IHA TAMBA ITABOOT SIRA LADUN HATENE KUIDADU HIJIENIA IHA KANEK FATIN PARTU, NO MOS OINSA KUIDADU BEBE NIA ISIN/ HUSAR ( kanek iha husar dala barak tamba kontaminasaun husi Po'o / mina nebe itaboot sira tau ba bebé nia husar).

Oinsa ho kontaminasaun masin barak liu iha ita nia isin?
  • Hahan ida ne'ebé iha masin barak bele hamosu dezekilíbriu eletrólitu iha isin tanba nível sódiu aumenta aas liu, ne'ebé bele interfere ho sinál elétriku sira iha kakutak no bele hamosu konvulsaun (kejang) spesia hanesan bibi-naten ou epilepsia sira.

Be a smart Patient..

Artikel seluk tan konaba saude bele hare' iha Pajina Aimoruk Tradicional Betano Dadulas