Tampilkan postingan dengan label BOMBA. Tampilkan semua postingan
Tampilkan postingan dengan label BOMBA. Tampilkan semua postingan

Rabu, 14 Mei 2025

Fase Karbonu iha Kaldeira no tratamentu be'e foer _ Boiler Washing Water

Fase Karbonu iha kaldeira presiza tebes hodi hasae efisiensia funsaun servisu nian nebe'e efetivu, Maibe oinsa ho be'e foer ne'ebe uzadu ona hodi fase kaldeira?

Iha liafuan tolu mak ita kestiona iha topiku ida nee; Be'e, Karbonu, no Kaldeira. Be'e nudar media fluidu ne'ebe utiliza hodi fase kaldeira. Karbonu (inklui kompaun seluk tan) nudar foer husi rezultadu sunu media konvustivel tantu gas, fluidu (Oliu pezadu ka HFO, MFO, Gasoel,) no solidu (Batubara, fatuk anar ka briket arang,) ne'ebe utiliza iha Kaldeira. Kaldeira ou Sanan ka Boiler nudar fatin ida hodi produs be'e suar  (Steam) ho maneira nono be'e iha altu temperatura. 

Tempu determinasaun fase kaldeira depende ba durasaun utilizadu iha operasaun, konvustaun lakomletu (incomplate combustion black smoke),  kualidade konvustivel, monitorizasaun no analiza. Analizasaun voka liu ba efisiensia tranferencia manas iha kaldeira (heat transfer) ne'ebe produs be'e suar kompara ho utilizasaun konvustivel ka temperatura. Efesiensia menus sei konsumu konvustivel ou temperatura barak liu no efetivamente afeita ba durasaun diponibilidade fornecementu. Monitorizasaun voka liu ba iha presaun be'e suar (steam pressure) menus liu husi tarjetu ho kontrolador temperatura maximu. 

Procedementu fase kaldeira sei limite iha artikel ida ne'e. Maibe meius ne'ebe diak mak uza be'e mos ho altu presaun, nune'e fasil Karbonu heketak husi tubu ahi nian (Firetube or external water tube). Be'e hirak ne'ebe uza hodi fase kaldeira sei akumula hamutuk iha Tanke Be'e fase kaldeira (Boiler Washing Water Tank), hodi kontinua ba iha faze tratamentu. 

Tamba kestaun ambiental entaun presiza halo tratamentu be'e foer hirak ne'ebe fase no akumula ona iha Tanke Be'e fase kaldeira. Foer nebe'e iha laos deit Karbonu maibe inklui elementu seluktan hanesan SO4, NOX nsst depende ba spesifikasaun konvustivel. Wainhira elementu ka kompaun hirak ne'e mistura ona ho be'e, sei afeta be'e ho pH normal nakfilak hikas sai Asidu. Be'e asidu  konserteza impaktu ladiak iha Ambiental tamba bele hamate aihores, ikan iha belaran, balada no buat moris seluk inklui ema kriatuara. 

Tratamentu sei haketak ba faze rua. Dahuluk, halo misturasaun ho kimiku NaOH. Daruak, tratamentu uza sistema separasaun  hanaran WARTSILA Senitec M/P-Series. Senitec uza hodi separa be'e husi foer ho normalizasaun pH  molok soe be'e ba ambiental, ne'ebe mais modernu no inklui ona ho sistema satan olio foer no foer nebe'e mak separadu ona sei koloka ka tau hamutuk iha Tanki tahu foer nian (Sludge Tank) hodi kordena ho setor ambiental nune'e bele lokaliza iha fatin determinadu.

Tratamentu faze dahuluk konaba misturasaun kimiku NaOH (Caustic soda) ho foer karbonu, importante tebes tamba bele normaliza pH, no haketak karbonu husi be'e. Depois mistura bele foti sample hodi konduta analiza laboratorium to serteza normalmente pH ho valor _ > 7,5 molok tranfere ba tanki seluk ho naran Tanki Be Oliu (Oilly Water Tank), hodi kontinua ba Faze Tratamentu daruak. Prosesu tratamentu dahuluk nian bele hare'e iha video tuir mai

Wainhira be’e H2O no foer karbonu CO2 kahur ona ho NaOH, foer refere sei haketak a'an husi be'e no sai sedimentasaun tamba ho Nia densidade bot Liu bé. Densidade Asidu karbonu 1,67 g/cm³ bot liu bé ho densidade 1 g/cm³. prevene ka reduz sedimentasaun sei kontinua iha tratamentu daruak.

Ekuasaun balansu reasaun kimiku CO2 bele haré hanesan tuir mai:_

1# Reasaun be'e ho karbonu  CO2(g) + H2O(l) ⇌ H2CO3(aq). Nakfilak sai Asidu karbonu 

2# H2CO3: depois mai H+ haketak nakfilak sai HCO3-. H+ nudar ion Asidu 

3# Balansu reasaun Depois mistura kimiku: NaOH + CO2 + H2O = NaHCO3 + H2O. Signifika Karbonu haketak ho be'e.

Tratamentu faze daruak posibilidade sei kompara iha artikel seluk. 

Tuka ba'a ne'e ita nia komparasaun badak iha  artikel ida nee, espera bele lori impaktu pozitivu hodi promove ita lian tetun, komprende sistema ho ita nia lian rasik no hasae kresimentu interese publiku nian iha parte ambiental. Kmanek wain basuk (Obrigadu)

Apresia ho ita boot sira nia sujestaun no Permite atu habelar tutan link artikel ida ne'e nian ho Barkod  tuir mai:_



Minggu, 26 Januari 2025

HAKLAKEN NAKDULAS IHA TURBINA husi enerjia We ka Fluida seluk tan

JAKARTA TRAINNING CENTRE AND BPP 136 MW
TURBO
Jakarta Trainning Centre and Betano Power Plant 136 MW

Promosaun!
Imagen iha leten foka liu ba turbo nebee kompostu husi turbina ho kompressor iha makina produsaun WARTSILA. Se hakarak tutuir (update) bebeik produsaun seluk tan bele klik iha link media sosial tuir mai Facebook no Instagram


HAKLAKEN PONTU PONTU NAKDULAS

Dezenu Nakdulas sei bazeia ba kondisaun aktuais no pontu hirak tuir mai. 

1. Impuls no Reasaun

Nakdulas bele dulas an ho maneira servicu oin rua; Impuls no Reaction. Impuls nudar forca asaun husi fluida mak tama ba iha Nakdulas ho vetor hanesan no Reaction (Reasaun) nudar forca Reasaun fluida mak sai husi Nakdulas ho vetor kontrariu, nune bele kria velocidade hodi hetan Kbit Nakdulas. 


2. Radial no Aksial 

Nudar Vektor impuls ou Reasaun nebe servisu ba iha Nakdulas. Radial nudar vektor servisu nebe lakondis ou par ho eixu rotasaun no Aksial nudar vetor servisu nebe kondis ho eixu rotasaun. 


3. Kavitasaun (Cavitation)  

Kavitasaun nudar kafuak kabuar (bubble) nebe mosu tamba baixu presaun nebe tun liu husi valor zero negativu. 


4. Dadulas (Turbulens)

Dadulas nudar fluida we maka halo rotasaun. 


5. Centrifugal no centripetal

Centrifugal nudar forca nebe dulas an hadok husi central eixu rotasaun no Centripetal nudar forca nebe dulas an hakbesik ba central eixu rotasaun. 


6. Balancu Rotasaun 

Centru todan nebe halo rotasaun centraliza iha ponto eixu rotasaun.


7. Fibrasaun 

Fibrasaun nudar nakdedar nebe mak kauza husi kavitasaun no laiha balansu ba rotasaun. 


8.Velocidade no elevasaun 

Velocidade We outleta sempre boot liu Nakdulas. Wainhira hanesan signifika laiha forca ida kontra Nakdulas refere. 


8.1 Velocidade We

Velocidade we proporsional ho nia elevasaun, signifika elevasaun we amenta velocidade mos amenta. Ida nee ita sei hetan maximo velocidade husi subtituisaun Energia Potensial ho Kinetika energia. 

Potential Energy = mgh ……8_1

Kinetic Energy = 1/2 m v² ……8_2


mgh=1/2 m v²

V=2gh………………8_3

Velocidade elevadu nee sei uza hanesan valor velocidade outleta Nakdulas Maximu.


8.2 Velocidade turbina

Radius inleta we ba nakdulas kik liu outleta entaun presiza maneja velocidade inleta no outleta hoti halao atinjimentu torsi ba eixu nakkdulas ho balansu ka hanesan.



9. Forca 

Limite forca statika no defini liu forca dinamiku. Forca dinamiku iha Nakdulas divide sai parte rua maka forca abilidade no forca atinjimentu. Bainhira halo komparativu Forca atinjimentu ho forca abilidade sei define efisiensia Nakdulas menus husi 100% depende ba kualifikasaun Nakdulas no fatores seluk tan.


9.1 Forca abilidade Nakdulas 


Forca abilidade bazeia ba we nia todan sulin (masa flow rate/Force vie Mass Flow and velocity) 

 

Wainhira velocidade fluida ho nia densidade pasa husi area transferidu maka sei kria forca abilidade 100% ho formula;

F=.A.v2………………………….. 8_1 

(kg/m3)(m2)(m2/s2)=Kgm/s2 =Newton=Force


9.2 Forca Atinjimentu

Work Done Force vie Mass Flow and velocity

Forca atingimento depende ba kualifikasaun dezain Nakdulas. Kualifikasaun sei haree husi parte we inleta ka impulse nomos outleta ka reasaun. Bele haree dezain kakehe (Blade) tuir mai. 


V1=fluid velocity inlet impuls

V2=Fluid Velocity outlet reaction

U1=Velocity at radius r1

U2=Velocity at radius r2


Impuls 

Vw1=V1cos

Vr1cos=Vw1-U1

Vr1cos=V1cos-U1

F1i=Mf.Vr1cos

Reaction 

Vw2=V2cos

Vr2cos=Vw2+U2

Vr2cos=V2cos+U2

F2r=Mf.Vr2cos


Force Exerted or Work Done

WD=M (Inicial Velocity-Final Velocity)

WD=Mf(Vr1cos-(-Vr2cos))

WD=Mf(V1cos-U1+V2cos+U2)

U1=R1, U2=R2

WD=Mf(V1cos+V2cos+U2-U1)

WD=Mf(V1cos+V2cos+R2-R1)

V1&V2 triangle cos=cos

WD=Mf((V1+V2)cos+(R2-R1)) ………. 9.1

Formula 9_1 Nudar forca atinjimentu Simplifikadu

Mass flow times velocity (kg/s).(m2/s2)= Force Newton

10. Torsaun (Torsi) nakdulas

Torsaun nudar forca nebe servisu ba iha radius nakdulas. Tamba radius nakdulas we inleta no outleta lahanesan, presiza halo balansu iha Forca ho area velocidade nakdulas. 

T=RxF

Ttotal=WDxB

WD= Wordk done force

B=Kakehe (Blade)

Wainhira montante kakehe nee rua maka Torsaun Total

Ttotal=2xTwd…………10_1

 Twd=Torsaun Workdone kada kakehe

 T1=F1i.R1 

 T2=F2r.R2

Twd= (F1ixR1+F2rxR2)………….10_2

R2>R1

F1i>F2r


R1xF1i=R2xF2r

F1i=Mf.(V1cos-U1)………….10_3

F2r=Mf.(V2cos+U2)………….10_2

R1.(V1cos-U1)=R2.(V2cos+U2)

(V1cos-U1)=R2R1(V2cos+U2)

V1cos=R2R1(V2cos+U2)+U1………….10_0

V1=R2R1cos(V2cos+U2)+U1cos………….10_1 Simplifikadu

V1cos=R2R1V2cos+R2R1U2+U1………….Kontinua husi 10_0

V1cos=R2R1V2cos+R2R1.R2+.R1

V1cos=R2R1V2cos+.(R2R1R2+R1)

V1cos=R2R1V2cos+.(R2R1R2+R1R1R1)

V1cos=R2R1V2cos+R1.(R2.R2+R1.R1)

V1cos=R2R1V2cos+R2R1(R2+R1.R1R2)

V1cos=R2/R1(V2cos+w(R2+R1.R1/R2))


11. We todan sulin no volume sulin (mass flow rate and volume flow rate)

Todan sulin depende ba area no velocidade we outleta husi Nakdulas.

11.1 Volume sulin(m3/s)

Q=A.V2……..11_1

11.2 Todan sulin kg/s)

=.A.V2……..11_2

(kg/m3)(m2)(m/s)=Kg/s


12. Kbit Reabilidade no maximu (Power)

Kbit nudar torsionadu vezes velocidade pontual.

P=T₩.……….12_1

₩=Velosidade pontual

Kbit reabilidade husi we sulin sei define husi velocidade we maximu no we todan sulin aktual. We sulin aktual uza hanesan kbit average Maibe kbit maximu bele akumula we hamutuk hodi amenta we todan sulin no depende mos ba kapacidade Nakdulas. Kbit reabilidade no maximo sei uza hodi planu dezain Nakdulas. 

P=♠︎.A.v3………..12_2

♠︎=Densidade

P=(Kg.m/s²).(m/s)


P=♠︎.A.v.v2

P=M.v2 

P=(Kg/s).(m²/s²)

Kbit reabilidade nebe iha sei hetan husi we todan sulin ho velocidade kuadradu. Velocidade refere sei hetan husi elevasaun we.

To Baa nee deit, Ba Ita hotu Nia atensaun Ami hato Kmanek wain basuk🙂🙏

Bele fo komentariu hodi kompleta pontu seluk tan



Jumat, 25 Agustus 2017

AUTOMATIKA KONTROLA NIVEL BE'E IHA TANKI ~ Level Switch Control


Bomba ne'ebe uza elektricidade ho motivu bomba be'e, dala ruma bele difikulta ita wainhira ita presiza be'e iha tempu ahi elektricidade mate. Se ita laiha enerjia seluk hodi substitui, rezerva be'e iha tanki nudar solusaun diak liu hodi anticipa problema ida ne'e. Maibe komfortabel liu maka monta AUTOMATIKA KONTROLA NIVEL BE'E hodi nune'e ita laprsiza tan hamoris no hamate bomba wainhira ence be ba tanki. Liu liu ba'a sira ne'ebe okupadu/servicu barak bele poupa imi nia tempu.

Rabu, 19 Oktober 2016

Inventa Bomba bee baibain nakfilak ba bomba jet ~ Invented the water pump used to be jetted


Be nudar nesesidade humanu lorloron nian tamba be mak hun ba moris hotu hotu, ho ida ne'e maneira esforsu hodi responde mos depende ba kondisaun. Balun uza gravitasaun hanesan enerjia potensial hodi transfere be husi fatin as to iha fatin kraik liu, ne'ebe aplika iha irigasaun, be kadoras mak dada husi foho tun to tetuk, bomba hidram no bomba pulsador. Kontrariu ho posisaun be iha fatin kraik presiza bomba  hodi transfere ba fatin a'as, atraves tubu (fatin kadoras) ho maneira amenta enerjia para be ka fluidu bele kontinuasaun muda a'an. Maibe dala ruma bomba lahalao nia funsaun ho diak tamba lahasae be ka fluida.

Selasa, 03 November 2015

Abstratu Bomba Hidrauliku Ram ~ Hyraulic Ram Pump Abstract


Abstratu kontaminasaun ambiental no mudansa klimatika global halo degradasaun be'e mos iha mundu tomak. Amenta folin petróleu mos afeita maka'as ba'a kustu operasional tratamentu be'e mo'os, espesialmente ba'a bomba be'e hodi foti be'e husi rai klean ba to'o rai a'as. Solusaun alternativu ida hodi reduz kustu operasional, agora dadaun uza  bomba ram hidarauliku (hydram pump).