Tampilkan postingan dengan label AGRIKULTURA. Tampilkan semua postingan
Tampilkan postingan dengan label AGRIKULTURA. Tampilkan semua postingan

Kamis, 12 Maret 2026

KOMBINASAUN INTEGRADU HIDROELÉTRIKA HO SETOR AGRIKULTURA

 

Kombinasaun Integradu hidroeletrika ho setor agrikultura maka konseitu ida neebe atrativu tebes tanba bele hamosu eletrisidade enkuantu hasa’e mos produtividade agrikola. Sistema ida ne’e dala barak hanaran agro-hidroenerjia ka mikro-hidroenerjia ba irigasaun. Iha ne’e iha modelu konbinasaun sira ne’ebe uza baibain:

1. Turbina Bee iha Kanal Irigasaun

Turbina sira instala iha kanál irigasaun hodi hamosu eletrisidade. Oinsá ida-ne'e funsiona? Bee husi mota tama iha kanál irigasaun. Turbina ki'ik sira instala iha kanál. Turbina sira hamosu eletrisidade lahó perturba fluxu bee nian ba setor agrikultura sira no mos bee mos ba komunidade. Benefisiu: Eletrisidade ba bomba bee nian, Eletrisidade ba agrikultor sira nia uma, Eletrisidade ba mákina agrikultor  nian hodi dulas batar, haree no seluk tan.

2. Turbina Bee nian ho Bomba Irigasaun nian

Turbina bee nian uza hodi hamosu eletrisidade ne'ebé uza diretamente hodi fó forsa ba bomba irigasaun sira.

Eskemátiku: Mota ka barrajen ki'ik, Turbina hamosu eletrisidade, Eletrisidade maka dudu (suposta) bomba sira hodi bomba bee ba to'os, natar no seluktan. Vantajen sira: La presiza diesel, Kustu operasionál ne'ebé ki'ik, Amigavel ba ambiente

3. Turbina Bee nian ba Agro-Prosesamentu

Enerjia husi turbina sira bele uza ba prosesu sira pós-kolleita nian. Ezemplu sira: Mákina sira ba hare, Mákina sira ba batar maran nian, Prosesamentu kafé, Armazenamentu bee ba ai-horis sira ne'ebé kolleita ona. Ida-ne'e aumenta valór akresentadu ba produtu agríkola sira.

4. Sistema Híbridu: Turbina Bee + Solár + Agrikultura

Iha sistema modernu sira, turbina bee nian sira dalabarak kombina ho painél solar sira. Ezemplu: Loron → eletrisidade husi painél solar sira, Kalan ka durante bee aas → eletrisidade husi turbina sira, Ida-ne'e halo sistema enerjia agríkola sai estavel liu.

Husi modelu kombinasaun sira iha leten, primeiru pontu nudar opsaun ida neebe prioritiza hodi dezeñu sistema kanalizasaun bodik iha turbina hanesan imajen tuir mai ho nia  skematika jeral, kombinasaun integradu eletricidade hidroturbina ba fornecementu  bee mos iha komunidade no mos fasilita setor agrikultura. 

Esplikasaun konaba deskripsaun pontu eskematika:

(A) Filtru be’e no Tanki Rezervatoriu, utiliza hodi halao filtrajen atu foer labele tama ba turbina hodi estragus no hanesan rezervatoriu bainhira bee menus iha tempu bailoro ou la utiliza.

(B) Valvu Bypass, nia posisaun nudar Normal_Taka (normal close valve), sei loke bainhira turbina konduta maintenance, atu nunee necesidade bee baa iha setor agrikola labele pertubra.

 (C) Valvu portaun (Gate Valve), nia posisaun nudar Normal_Loke (Normal Open Valve), utiliza hodi regula fluxu bee manualmente tuir necesidade turbina bainhira aktidade setor agrikultor parajen ou halao manutensaun, no sei taka metin (fully close) bainhira turbina konduta manutensaun.

(D) Nrv _1, nia posisaun nudar valvu ho fluxu mono dirasaun (non-return valve), utiliza hodi halao protesaun ba turbina atu labele presaun ass liu (overpressure) bainhira mosu rivers power. Rivers power akontese tamba fluxu bee lasuficiente hodi dulas turbina, nune parte jerador mak dulas hikas turbina afeta turbina nakfilak hanesan bomba hodi bomba bee fila fali. Momentu rivers power akontese Nrv_1 sei automatika loke an hodi soe sai presaun bee tamba Valvu-dalan-tolu_1 nia kondisaun iha posisaun taka-an relasiona ho sistema protesaun hamate turbina nian (shutdown protection system).

(E) Nrv _2, nia posisaun nudar valvu ho fluxu mono dirasaun (non-return valve), utiliza hodi halao protesaun ba turbina atu labele presaun baixu liu (under suction pressure) bainhira mosu over speed ou over frequency.  Over Speed akontece bainhira mosu problema breaker husi jerador loke-an derepenti hamosu over speed. Momentu Over Speed akontese Nrv_2 sei automatika loke an hodi normaliza presaun bee tamba Valvu-dalan-tolu_1 nia kondisaun iha posisaun taka-an relasiona ho sistema protesaun hamate turbina nian (shutdown protection system).

 

 

(F) Valvu-Dalan-Tolu_1 (3 WAY Valve) hodi Kontrola no mantein nominal velocidade angular relaciona ho naha (Load) Turbina. Bainhira velocidade angular menus Valvu-Dalan-Tolu_1 sei direitamente hatama bee ba turbina no bainhira velocidade angular ass liu Valvu-Dalan-Tolu_1 sei limite bee ba turbina no bee indireita sei ultrapassa husi dalan korta (by-pass). Alein husi nee Valvu-Dalan-Tolu_1 nia funsaun hodi proteje bee-martelu (water-hamer) iha kanalizasaun bainhira hamate turbina emerjenncia.

(G) Vortex Turbina Parafuzu, mak dulas generador hodi fonece eletricidade.

(H) Valvu Deskarga, nia posisaun nudar Normal_Loke (Normal Open Valve), utiliza hodi deskarga fluxu bee husi turbina no sei taka metin (fully close) bainhira turbina konduta manutensaun.

 (H) Valvu-Dalan-Tolu_2 (3-way valve), nia funsaun atu regula be’e derkarga husi turbina hodi fornece ba setor agrikultura no bee mos no bainhira parte fornecementu halao manutensaun, bee refere sei deskarga nudar bee lautilizadu.

(I) Dirasaun kanal fornecementu bee ba setor agrikultura no bee mos

(J) Dirasaun kanal bee lautilizadu.


Tuka ba nee esplikasaun badak, 

Obrigado Kmanek Wain Basuk Ba Ita Boot Sira Nia Atensaun.

Espera artikel ida nee sai nudar motivasaun hodi promove ita nia pensamentu. Karik iha koreksaun ruma hodi kompleta artikel ida nee bele fo ita bo't sira nia komentariu. 





Rabu, 21 Februari 2024

HAKIAK KARAU BAKA HAMUTUK



Pontu konseptu hirak tuir mai hanesan asuntu importansia nebe atu hodi organiza grupu oan ida iha Avo Antonio Miranda sira nia rai Alas Manufahi Timor Leste.

Hakiak karau baka semi intensivu nudar maneira ida diak liu haree husi parte nutrisaun aihan, akumulasaun foer husi karau teen, hamos karau luhan e mos orariu servisu ida efisiensia no efetivu.

Tekniku hakiak no Nutrisaun ka sauda iha aihan nudar progresu kresementu produtividade karau nian. Aihan karau nian nebe preparadu  konserteza latoo 100% nutrizadu saudavel, tan nee presiza husik ho nia tempu iha area determinadu atu karau rasik buka aihan mak nia presiza.  Aihan ka aitahan extensivu baibain hodi fohan mak hanesan aikafe, aiforoes metan no mutin, ailenuk,... Aihan intensivu uza makina tetak hodi halo fermentasaun molok fohan mak hanesan haare ka batar kain, hudi tahan ka otan nurak,... Ikus aihan halibur hodi hamaus karau liu tan mak akar_mole_koro.

Tamba sa tekniku hakiak karau semi intensivu nudar maneira ida diak liu? Razaun mak habarak karau, prepara aihan, balansu nutrisaun karau ho natureza,.. 

Akumulasaun foer husi karau teen halao ho maneira intensivu, tamba nee maneira extensivu ho tempu maximu loron ida oras 12. Impaktu pozitivu Akumulasaun foer nia benefisia habokur rai,  efisiensia no efetivu iha maneira irigasaun modo no aihores, sai nudar biogas ba konbustivel makina no uza tein iha dapur. 

Maneira hakiak semi intensivu konserteza hafoer karau luhan, tannee  presiza hamos kada loron. Hamos karau luhan bele ekonomiku mak uza bomba bee ho energia husi loro_matan ka anin. Wainhira ka 🙂 bainhira atu hamos karau luhan diak liu tan mak extensivu karau hirak nee provizoriu no uza oklu asegura matan ka filtrazen ba respirasaun. 

Orariu servisu ida efesiensia no efetivu maka halibur malu grupu servisu koperativa ho minimu ema nain walu nune durasaun servisu semana ida ba ema nain ida atinji oras 12 deit, se liu tan nee wainhira presiza urzente ka emerzensia bele amenta ema ka oras servisu. Kontinuasaun paragrafu ida nee sei kolia iha topiku seluk tuir mai. 

Obrigado 

Post iha lokalizasaun Eskola KG Rae_fusa We_tano