Senin, 10 Juni 2024

Alkalinity _ Neutraliza Bee asidu?


Alkalinity _ Alkalinidade
Alkalinidade mak sasukat kbit netraliza asidu minerals ion H+ iha be'e, tamba ne'e alkalinidade iha relasaun ho pH. Alkalinidade be'e kauza husi prezensa substânsia alkalinu nudar hidróksidu, karbonatus, bikarbonatus no, iha eskala ou ekstensaun ki'ik liu, mak silikatus  no fosfatus.


Alkalinidade maioria iha  be'e mai husi  kálsiu karbonatu, CaCO3, nebe'e mosu iha fatuk-ahu no rai. Kontaminasaun alkalinidade amenta a'as bainhira fatuk rahun ou rai nakfera tamba rai nakdoko ou ema halo eksplorasaun minerais.

Kalsium karbonatu kon~ese nudar dureza, bele klik iha link tuir mai atu haree klaru liu tan🙂
https://betano-dadulas.blogspot.com/2017/12/dureza-hardness.html?m=1
Link Liu ba deskobre ba Ita katak Kalsium karbonatu presiza halo eliminasaun tamba fatores negativu mak iha, maibe bainhira elimina maka sei afeta bee nakfilak sai asidu. Bee asidu ladiak uza iha kaldeira ( Boiler) ka makinas ho razaun feruzen tamba nee presiza hasae konsentrasaun pH ho kimika seluk fali. Tipu kimika saida mak bele uza😐? Ita sei hatene konaba ida nee iha konteudu seluk atu rezolve Alkalinidade 🙂

Tipus tolu Alkalinidade
Alkaliniade  klasifika tuir pontu final titulasaun (titration) asidu forte.

(1a)M alkalinidade = Alk = Total alkalinidade(pontu final: CO2 pontu ekivalênsia)
(1b)P alkalinity = Karbonatus alkalinidade(pontu final: HCO3- pontu ekivalênsia)
(1c)Káustika alkalinidade(pontu final: CO3-2 pontu ekivalênsia)
"M" refere ba'a methylorange, "P" refere ba'a pH indikador phenolphtalein. “M alkalinidade” mak normalmente ita bolu "Alkalinidade" ou "total alkalinidade"

Bainhira Alkalinidade a'as sei hamenus asidu ions Hno amenta bazik ions OH–  maka kontamina iha be nia laran.


pH tun 9.8–10.0 (nebe P Alk. menus husi 1/2 M Alk.):
CO3= 2 x P Alk.
HCO3= M – CO3 = M – 2P
OH= Zero

pH liu 9.8–10.0 (nebe P Alk. liu husi 1/2 M Alk.):
CO3= 2 (M – P)
OH= 2P – M
HCO3= Zero
Atu hatene konaba ninia valor, presiza analiza ho titrasaun tuir prosedimentu laboratorium.


PROCEDURE — P-ALKALINITY
  1. Rinse the graduated cylinder with the sample to be tested.
  2. Measure the appropriate size of unfiltered sample 10 ml and pour it into a casserole.
  3. Add 2 drops of P-Indicator (460-S0222).
  4. Fill the buret up to the zero mark with N/50 Sulfuric Acid (460-S0226). Note: If the sample does not turn pink, the P-alkalinity is zero. If the sample turns pink, proceed to the next step.
  5. Open the buret valve and add N/50 Sulfuric Acid (460-S0226) to the casserole in a steady stream of drops while stirring the sample. As soon as one drop turns the entire sample colorless, IMMEDIATELY close the valve.
  6. Check the buret scale and record the number of mL of 460-S0226 that was used to cause the color change, times by 100. Do not refill the buret. Use the same sample to test for M-alkalinity.
PROCEDURE — M-ALKALINITY
  1. Add 5 drops of special M-indicator (460-S0260) to the same sample used to measure the P-alkalinity. The color change will be from faint orange to salmon pink.
  2. Without refilling the buret, add N/50 Sulfuric Acid (460-S0226) to the casserole in a steady stream of drops while stirring the sample. As soon as one drop turns the entire sample salmon pink, IMMEDIATELY close the valve.
  3. Check the buret scale and record the total number of mL of 460-S0226 that was used, times by 100. (This also includes the amount of 460-S0226 used to measure the P- alkalinity.)
O-ALKALINITY

Se'e 2P>M ~ 2P-M=O 
Se'e P<2M ~ 2M-P      

Bele hare konteudu seluk tan iha Pajina Kualidade Be'e



reff:
  • http://www.aqion.de/site/148
  • http://www.vernier.com/files/sample_labs/WQV-11-COMP-alkalinity.pdf
  • http://www.vernier.com/experiments/wqv/11/alkalinity/

Rabu, 01 Mei 2024

Dut Lasukar Rekopera Moras Feto no Seluk Tan

 


Dut Lasukar kategoria nudar dut fuik husi familia Asteraceae, hahu konnyecidu depois timor ukun a'n. Antes n'e molok independente husi okupasaun Indonesia, liu liu iha Betano dut refere sedauk existe. Razaun ida n'e mak ema barak iha Betano hanaran Dut Merdeka maibe ho lian latina hanaran Chromolaena Odorata Linn (Eupatorium odoratum)Nepal hanaran Banmara , Indonesia hanaran pokok kapal terbang ou pokok jepun, Sunda Indonesia hanaran Balakacida, Vietnam hanaran Co Hoi no Ingles hanaran Siam Weed. Nativamente dut Lasukkar mai husi Amerika, espalya husi Florida to Norte Argentina kontinua ba Afrika weste, central no Afrika sul to India, Sri Lanka, Bangladesh, Laos, Cambodia, Thailand, China sul, Taiwan, Indonesia, Timor-Leste, Papua New Guinea (PNG) e ohin loron perkore to rai seluk tan.

Dut Lasukar moris fasil no lais liu iha iklima tropikus no subtropikus, bele ameasa produsaun agrikula tradicional, pastajen no biodiversiade nun'e mos ameasa funsaun ekosistema. Maibe lori mos vantajen mak hanesan kria pupuk organik no biopesticida ba agrikultura nomos medicina tradicional hodi kura kanek no moras seluk tan. Har'e husi nia disvantajen halo ema barak ladun fo atensaun ba dut refere, ikus mai Chromolaena Odorata ka dut Lasukar deskobre nudar medicina herbal ida milagrozu tuir tratamentu sistema tradicional. Esteitmentu n'e verdadeiramente prova ona liu husi avaliasaun farmakolojikal (=ciencia n'ebe relasiona ho aimoruk ka medicina) n'ebe realiza husi komunidade cientifika iha mondu.

Tuir mai ita bele har'e Atividade Studu Ciencia farmakolojikal konaba dut Lasukar

  • Anti-helmintika (Anthelmintic)
Anti-helmintika nudar kategoria aimoruk ida n'ebe bele hamate lumbringa iha ema ka animal nia kabun laran nun'e bele soe sai hamutuk ho foer wainhira sentina. Ida n'e deskobre husi cientista ida naran Debidani Mishra et al katak  eter petroleum , etanol no extratos kloroformio  ninia tahan husi Eupatorium odoratum hatudu  Anti-helmintika  ida diak liu.
  • Anti-malarika (Antimalerial)
Anti-malarika baibain ho liafuan simples ita temin malaria. Rungnapa Ongkana deskobre katak extratos kloroformio  ninia tahan husi Eupatorium odoratum bele kontra K1 plasmodium falciparum nudar protozoario unicelular parasit iha ita ema nia isin, n'ebe daet husi susuk inan  ho tipu  Anopheles mosquito hodi hamosu malaria.
  • Analjesiku (Analgesic)
Analjesiko nudar termu saude nian refere liu ba tipu aimoruk ka medicina, uza hodi hatu'un no halakon ulun moras, isin moras ou ruin ka isin uat s'in (pain killing) n'ebe lapresiza halo pasiente inkonciente ka lahatene an. Cientista Chakraborty deskobre dosis extrato etanol maximu iha dut Lasukar 300 mg/kg, bele uza hodi halao tratamnetu Analjesiko.
  • Anti-inflamatoriu (Anti-Inflammatory), Antipiretikas (Antipyretic) e propriedade Antispasmodikas (Antispasmodic) 
Inflamatoriu nudar responde husi isin lolon humanu nia esforsu hodi proteje a'n husi inflamasaun. Inflamasaun bele akontece tamba dezastre monu isin nakles , hetan koa husi sasan kroat, ahi h'an nomos infeksaun husi bakteria.
Antipiretika nudar aimoruk ida n'ebe bele hat'un temperatura momentu isin manas. Jeralmente isin manas nudar sintoma ida laos refere ba moras ida, tamba n'e diskusaun konaba antipiretika foka liu b'a analjesiku. Nun'e dut Lasukar kategoria nudar analjesiku-inflamatoriu nonsteroid (NSAIDs) hodi halao tratamentu konaba rheumatizmo ka liman fukun no ain fukun bubu (gout/gota), kabun moras ka diareia no antimotilidade. Moras gout baibain kona ema ho idade liu ona tinan 40.
Antispasmodikas nudar aimoruk ida n'ebe bele halakon espasmo uat nurak. Espasmo simplifika nudar uat nurak namkurut ho durasaun tempu kleur tamba infeksaun. Wainhira espasmo akontece iha kakorok halo dada i's araska  hodi rezulta moras i's sae ka asma, tamba kakorok laran namkurut sai klot.  Espasmo bele akontece iha orgaun seluk tan.
Oludare B. Taiwo deskobre extrato metanolika husi dut Lasukar tahan bele kontra moras hirak mensiona liu b'a.
  • Antimikobakterianu (Antimycobacterial)
Apichart Suksamrarn reporta katak flavona h'at (4) iha Lasukar nia funan hanesan Isosakuranetin, 4?-hydroxy-5,6,7-trimethoxyflavanone, acacetin nomos luteolin, bele uza hodi tratamentu moras kankru. 
Rajaun Isosakuranetin hatudu antibakteria moderadu hasoru Mycobacterium tuberculosis ho valor MIC 174,8 µM no 4?-hydroxy-5,6,7-trimethoxyflavanone MIC 606.0acacetin 704.2 no luteolin ho valor 699.3 µM.  Acacetina kontra células kankru iha Aten células k'ik (NCI-H187) ho valor MIC 24,6 µM, enkuantu luteolina kontra  células NCI-H187 ho toxidade moderadu nia valor MIC 19.2 µM nomos luteolina kontra kankru susun ho toxidade normal nia valor respectivamente MIC 38.4 µM.

  • Kolajenu

Kolajenu nudar protein ida iha ema nia isin mais ou menus 30%. Funsaun kolajenu barak tebes bodik ita nia saude, hahu husi formasaun nihan, muskulu ka uat, kulit, ruin fukun, ruin no seluk tan. Realidade hatudu katak wainira ita la atensaun ou antisipa ho kolajenu bele fo ameasa ba ema nia moris hanesan fuan ataka, stroke ka isin matek tamba r'an laiha cirkulasaun. Tamba n'e menus kolajen lori impaktu ladiak mai saude hanesan: imunidade menus, cirkulasaun r'an lao lanormal, pertubra kabun laran absorve hahan ladun diak ka kabun bubu, mudansa ladiak ba matan, kulit, f'uk no ibun laran. Thang T. Phan reporte rezultadu preliminaria hatudu efeitu inibitoriu (pertubra) husi extratu eupolina (kura kanek) iha kontrasaun kolajenu. Signifiksasun  inibitoriu iha kontrasaun jell kolajenu husi eupolina ho nia extratu 50-200 µg/ml.

  • Insekticida
Chen Zetan reporta extratu fresku husi Lasukar bele oho Helicoverpa armigera Rezultadu hatudu misturasaun extratu 20 grama kada be litru ida bele oho larva ou inskta 73.81% no 16 g/L bele hamate 63.6%-69.3%   durante 48 oras nia laran. Tipu insekta balun mak hanesan graus gorgulyu (Sitophilus zeamais) baibain sempre hetan iha batar fouk, koto, fore no seluktan. Mortalidade insekta hetan husi extratu mina iha Lasukar 6.78%. Tamba n'e bele uza hodi produs aimoruk insekticida iha area agrikultura nian.
  • Efeitus anti-oxidantes (Anti-oxidant effects)
Phan Toan Thang reporta katak Total Extratu Ethanolic (TEE) husi 400 t'o 800 µg/ml hatudu efeitu maximu celular protektivu hasoru beneno oxidante tantu ho dosis k'ik ka b'ot.  

Rezultadu Peskiza

Avaliasaun hatudu katak Chromolaena Odorata ka Dut Lasukar bele uza hodi halao tratamentu saude konaba moras oioin tuir hanesan Kankru Susun, Saude V inan feton sira, Kista, Kankru Serviks, moras jeral hanesan Antiseptik Kanek liur no laran, Stomag ou kabun laran, Nehan Moras, Malaria ou Isin Manas, Diareia, Diabetes, Vertigo, Ulun Fatuk Moras, KolesterolKardiovaskular, Hepatoprotektor no Moras Fuan, Hipertensi, Rins, Reumatiku ou stroke no borbulyu ou Fisur.

Ida n'e mak artikel badak no sedauk kompleta. Hakerek nain sei kompleta hikas wainhira iha tempu livre. Leitores balun iha sujestaun bele fo komentariu konstrutivu nun'e bele lori beneficiu ba ita hotu. Obrigado.

Artikel seluk tan ho kategoria hanesan bele vizita pajina Medicina Tradicional


Liafuan Simplifika


Analgesik = Halakon ou hat'un moras

antimotilidade=redus servicu kabun laran momentu kabun moras ou muta.
antiseptik = Kanek oioin
Diareia= Kabun Moras ou Diareia
Hepatoprotektor = Proteje fuan
Hipertensi= tensaun a'as 
Inflamasaun= 
Kardiovaskular=Sistema sirkulasaun ran
Kankru Serviks = Nudar Tumor fuik iha ovarium
Kista Nudar Tumor maus iha ovarium
Kolesterol=Moras n'ebe hetan husi konsume mina no bokur
ovarium = oan fatin
Vertigo = oin nakdulas, hanesan iha fatin a's haketeke tun kraik)
Diabetes = Ran Midar


Ref
http://ukhwah.com/ukhwah/viewtopic.php?topic=10402&forum=19
https://halosehat.com/gizi-nutrisi/panduan-gizi/akibat-kekurangan-kolagen
http://warnawarniku354.blogspot.com/2014/04/antibiotikantipiretikanalgetik-dan-anti.html
http://arti-definisi-pengertian.info/pengertian-arti-antispasmodik/
http://jprsolutions.info/newfiles/journal-file-56cda178e6f527.86787396.pdf
https://malangvoice.com/dianggap-tanaman-penganggu-padahal-daun-balakacida-banyak-manfaatnya/
https://manfaat.co.id/manfaat-daun-balakacida
https://pdfs.semanticscholar.org/e3e6/5e3081b7c3e3a742fd68f435a728a088703c.pdf
https://www.researchgate.net/publication/267370182_The_invasive_weed_with_healing_properties_A_review_on_chromolaena_odorata
https://youtu.be/k5pEc6DlVj0

Kamis, 04 April 2024

Masin Diak Bodik Ita Ema Nia Saude

 

Masin Tasi


Artikel ida ne' kopia husi: Dotor Luduvina Da Costa Cruz

DALA BARAK TEBES, INAN FOIN PARTU SIRA LORON 3 TO 10 DEPOIS DE PARTU, MAI FALI IHA BANKU DE URJENSIA HO KEISA FORSA LAIHA TOO BALUN MAI HO KOMPLIKASOENS NEBE GRAVE.

IHA HAU NIA LARAN MOSU KEDAS HANOIN,PARESE TAMBA LA HAN MASIN!

HAU HAKBESIK NO HUSU PERGUNTA BA INAN FOIN PARTU SIRA, LORON HIRA ONA LA HAN MASIN??

HATAN, "COMESA PARTU TOO AGORA"

TAMBA SAIDA DEPOIS DE PARTU LABELE HAN MASIN?

Rajaun barak liu nebe hetan durante nee, tamba husi kedas Avo Visiavo sira hatete: 

1. Kanek nebe Inan hetan durante partu sei hetan infeksaun no han masin halo kanek diak keleur.

2. Bebé nia husar sei monu keleur no inan foin partu nebe han masin bele halo infeksaun iha bebé nia husar.


PRESIJA ATU HATENE, HAN MASIN NEBE TUIR ISIN PRESIJA IMPORTANTE TEBES BA ITA HOTU, LA INTERESE FETO OU MANE LIU-LIU BA INAN ISIN RUA, INAN FOIN PARTU, INAN NEBE FO SUSU BEBE ( ASI EKSKLUSIF) NO BEBE SIRA.

TAMBA SAIDA MASIN IMPORTANTE??
Masin laos deit fo sabor ba hahan nebe ita han, masin mos iha zat/komponente barak, hanesan:

1. Tiroid (atu ivita moras gondok/ kakorok boot), 

2. Sodium (atu zere ran lao ho diak iha isin/aliran darah, controla presaun ran nian / tensaun, no ajuda mos haruka sinal entre saraf ho muskulus/ serat otot)

3. Klorida ( atu ajuda prosesu dijestaun / pencernaan tamba masin ajuda supa subtansia iha hahan wainhira liu husi kanal dijestaun/ saluran pencernaan)

Kuando kwantidade masin menus iha ita nia ran , saida maka bele Mosu?

1. Sente kolen hela deit

2. Forsa laiha 

3. Ulun moras

4. Kaimbra akontese derpente

5. Sente konfundi no mos susar atu tau atensaun ba buat ida/ laiha konsentrasaun

6. Lakon ou menus vontade atu han

7. Laran sae too muta

8. Labele kontrola emosaun

Kadar Masin nebe menus iha ran ou Hiponatremia hanesan kondisaun seríu, tamba kuando sodium iha ran tun bele difikulta kakutak/otak atu zere be'e/cairan no mos kadar masin. 

Sodium nebe insufisiente iha ran hodi fahe ba kakutak bele halo komplikasoens seríu hanesan:


1. Lakon konsensia / Kehilangan kesadaran, 

2.halusinasaun too koma

3. Bele destroi servisu kakutak nian tamba kakutak bubu / oedem cerebral nebe bele halo presaun aas iha kakutak/ tekanan intrakarnial yang meningkat.

4. kuando ho kondisaun Hyponatremia todan, liu 48 horas nian laran bele sai perigoso tamba bele halo MATE.

NE'E DUNI, HAKARAK INFORMA BA INAN FETON SIRA NEBE FOIN PARTU ATU NAFATIN KONTINUA HAN MASIN TAMBA KANEK NEBE ITABOOT SIRA SOFRE DURANTE PARTU OU KARIK BEBE NIA HUSAR HETAN INFEKSAUN, LAOS TAMBA MASIN NEBE ITABOOT HAN MAIBE KANEK OU INFEKSAUN IHA TAMBA ITABOOT SIRA LADUN HATENE KUIDADU HIJIENIA IHA KANEK FATIN PARTU, NO MOS OINSA KUIDADU BEBE NIA ISIN/ HUSAR ( kanek iha husar dala barak tamba kontaminasaun husi Po'o / mina nebe itaboot sira tau ba bebé nia husar).

Be a smart Patient..

Artikel seluk tan konaba saude bele hare' iha Pajina Aimoruk Tradicional Betano Dadulas

Sabtu, 09 Maret 2024

KISAH SEORANG PENDEKAR YANG TANGGUH DALAM PEPERANGAN 1999 TIMOR LOROSAE


Perang yang mengerikan dan dahsyat sedang melanda wilayah Timor Lorosa’e. Ada seorang pendekar yang berperan melawan musuh dengan panah tombak dan pedang. Meskipun para musuh mengarahkan ribuan senjata terhadapnya namun tiada sesuatu pun yang menggoresi tubuhnya, sedangkan mereka semuanya terbunuh dengan panah tombak dan pedang. Para musuh takluk di telapak kakinya dan tiada seorang pun yang lolos dari hadapannya.  


Semua ini karena keperkasaan yang diperoleh memungkinkan menembus tembok tanpa bekas, berada dalam kemah musuh tanpa ketahuan mereka dan senjata musuh tak pernah menyentuh tubuh baik yang dihindari atau terhindar serta dapat mengetahui keberadaan musuh maupun niat jahat orang orang terhadapnya. 


Ketangguhan ini di imbali dengan seorang bidadari yang menyenangkan hati dikala situasi yang rumit. Sehingga memberikan semangat perjuangan untuk mempertahankan hidup dan membela kaum keluarga agar tetap melangsungkan hidup di bumi Lorosae. Siapakah sang bidadari itu? Ia adalah salah satu anak dari musuh yang hebat dan terkemuka. Meskipun demikian ia tak pernah merubah diri sebagai musuh melainkan sebagai kekuatan dan perisai dalam semangat perjuangan. Dunia terasa indah dalam kepahitan situasi yang sedang melanda itu, sebab kasih sayang yang penuh kemesraan memberikan ketenangan ketentraman.


Dengan panah ia mencari daging pedang untuk mencari buah dan sayuran di hutang untuk menafkahi keluarga  yand ada di dalam goa bawah tanah . Goa itu terletak ditengah hutan rimba yang dulunya nenek moyang menggunakan untuk ritual Biru Laran laek, Diman Latudu & Surik Kolmali. Pintu gua bawah tanah itu terjaga oleh buaya karena berada dibawah air sungai. 


Saat itu ia telah menjadi seorang penemu dalam menciptakan energy mechanical tamba bahan bakar untuk pengoperasian energi listrik demi fasilitas peralatan di dalam gua rahasia itu, seperti pintu yang memerlukan daya besar untuk membukanya, penerangan, pertukaran udara ventilasi dan keperluan dapur agar mempermudah ruang gerak semua keluarga yang diam di dalam goa bawah tanah itu.


Setelah masa perdamaian ada keluarga yang bertindak seolah olah dia tak pernah dilindungi dan sang bidadari lenyap dari kehidupan. Yang ada hanyalah bayangan yang samar samar di dalam khayalan. 


Inilah kisah khayalan sang pendekar yang tanguh dalam peperangan.💪😐


TAMAT


Historia no Inspirasaun

(POWER, LOVE, KNOWLEDGE, PATRIOTISM AND NACIONALISM)

Rabu, 21 Februari 2024

HAKIAK KARAU BAKA HAMUTUK



Pontu konseptu hirak tuir mai hanesan asuntu importansia nebe atu hodi organiza grupu oan ida iha Avo Antonio Miranda sira nia rai Alas Manufahi Timor Leste.

Hakiak karau baka semi intensivu nudar maneira ida diak liu haree husi parte nutrisaun aihan, akumulasaun foer husi karau teen, hamos karau luhan e mos orariu servisu ida efisiensia no efetivu.

Tekniku hakiak no Nutrisaun ka sauda iha aihan nudar progresu kresementu produtividade karau nian. Aihan karau nian nebe preparadu  konserteza latoo 100% nutrizadu saudavel, tan nee presiza husik ho nia tempu iha area determinadu atu karau rasik buka aihan mak nia presiza.  Aihan ka aitahan extensivu baibain hodi fohan mak hanesan aikafe, aiforoes metan no mutin, ailenuk,... Aihan intensivu uza makina tetak hodi halo fermentasaun molok fohan mak hanesan haare ka batar kain, hudi tahan ka otan nurak,... Ikus aihan halibur hodi hamaus karau liu tan mak akar_mole_koro.

Tamba sa tekniku hakiak karau semi intensivu nudar maneira ida diak liu? Razaun mak habarak karau, prepara aihan, balansu nutrisaun karau ho natureza,.. 

Akumulasaun foer husi karau teen halao ho maneira intensivu, tamba nee maneira extensivu ho tempu maximu loron ida oras 12. Impaktu pozitivu Akumulasaun foer nia benefisia habokur rai,  efisiensia no efetivu iha maneira irigasaun modo no aihores, sai nudar biogas ba konbustivel makina no uza tein iha dapur. 

Maneira hakiak semi intensivu konserteza hafoer karau luhan, tannee  presiza hamos kada loron. Hamos karau luhan bele ekonomiku mak uza bomba bee ho energia husi loro_matan ka anin. Wainhira ka 🙂 bainhira atu hamos karau luhan diak liu tan mak extensivu karau hirak nee provizoriu no uza oklu asegura matan ka filtrazen ba respirasaun. 

Orariu servisu ida efesiensia no efetivu maka halibur malu grupu servisu koperativa ho minimu ema nain walu nune durasaun servisu semana ida ba ema nain ida atinji oras 12 deit, se liu tan nee wainhira presiza urzente ka emerzensia bele amenta ema ka oras servisu. Kontinuasaun paragrafu ida nee sei kolia iha topiku seluk tuir mai. 

Obrigado 

Post iha lokalizasaun Eskola KG Rae_fusa We_tano