Minggu, 01 Juni 2025

Esperiencia Moras epilepsia, tensaun fuan ataka, ran intupidu no pertubra respirasaun iha pulmaun

Andrographis Paniculata
Saude iha Ita Liman rasik 

Hatutan no arkivu esperiencia saude Rama Cristo nian ne'be interligadu ho makerek nain DDC hau rasik nia historia saude. 
Tempu liu ba,  DDC mos sofre moras hanesan hakerek iha  topiku artikel ida né; epilepsia, fuan ataka, ran intupidu no pertubra respirasaun iha pulmaun (sesak nafas)

Bazeia ba esperiencia. 
  • Fuan ataka no epilepsia ho ita lian hanaran Bibimaten. Ida ne'e akontese iha momentu ita kolen (kelelahan) tamba servisu ou hader ladeskansa, han tarde, konsumu ou han nan fahi, bibi timor ka nan karau. 
  • Ran intupidu ou sirkulasaun ran ladun diak. Ida ne'e bele fortifika ho simptoma ne'be DDC senti; tensaun aàs, isin laran, liman, kafuak tuir uat to kabas ou kanuruk sira, nune'e transmisaun enerjia ka suplemen vitamina ba ita nia isin no kakutak paradu, bele hamosu mós fuan ataka ka epilepsia no stroke tamba senti liman ain maten. 
  • Pertubrasaun respiratoriu iha pulmaun halo ita dada is mós ladún di'ak bele hamosu fuan ataka (serangan jantung) ou epilepsia. Tamba suplemen oksijeniu O2 ba ita nia isin lolon la iha. 
Relasiona ho Rama Cristo nia artikel, kauza husi moras hirak ne'e, ida mak Lumbringa ho ita lian hanesan ular oan ka matkailar ne'ebé moris iha ema nia kabun laran. Lumbringa iha ita nia kabun laran daet (menular) husi nan hirak ne'ebé ita konsumu. 
Wainhira Lumbringa moris iha ita nia kabun laran konserteza ai-han ne'ebé ita tolan ladún fó enerjia, nutrisaun ka suplemen vitamina ho di'ak ba ita nia isin tamba lumbringa mak konsumu barak liu. Depois lumbringa nia tolun halai tuir fali ita nia ran ba iha orgaun seluk hanesan pulmaun, fuan ou kakutak hodi afeta ba respirasaun, tensaun aàs halo fuan ataka, epilepsia ou hanoin lakon derpenti.

Ho ida ne'e DDC deside atu halo tratamentu saude iha Hospital National Guido Valadares Dili Timor Leste, hodi teste ran no city scan ba kakutak. Rezultadu husi teste ne'e doto'r oferese aimoruk ssss no vitamine B atu hemu dader no kalan iha oras 9:00/21:00. Nune bele han barak no deskansa ho diak atu rekopera fali kakutak tamba saraf balun estraga nune'e afeta ba memoria kakutak nian. 

Ho esperiénsia hirak ne'e sai lisaun ida hodi transforma DDC nia habitualidade oinsá konserva ka mantein saude ne'ebé diak. 
  • Konsumu ai-han hotu di'ak liu hemu tuir kedas bakmoruk (andrographis paniculata) ne'ebé kahur ona ho cha manas, hodi prevene mikrobia ou lumbringa. Bele hemu kada loron maibé labele forte liu atu labele estraga fali ita nia rins.
  • Semana ida dala tolu hemu derok ho kinur. Derok atu ajuda minimiza koagulasaun ran nune'e ran bele sirkula ho di'ak, no kinur (kunyit) atu ajuda proteze funsaun stomak no rins nune'e labele stragus ho aimoruk seluk ne'ebé ita konsumu. 
  • Deskansa ka toba, di'ak liu haklenan  ka toba ho sorin los, tamba bainhira toba sorin karuk ka taka kabun, impaktu ba respirasaun no sirkulasaun ran iha fuan ladún di'ak. Deskansa loron ida oras 8 hodi rekopera fali funsionamentu orgaun iha ita nia isin.
  • Harahun kafuak iha ita nia isin ho maneira habai fatuk iha loro manas hodi hanas isin ne'be kafuak, depois hodi liman ka ai ruma hodi hanehan kafuak refere to rahun, nunee ita nia ran sei sirkula ho diak no halakon koagulasaun ran ne'be pertubra sirkulasaun.
  • Hamenus konsumu kafe, alkohol no prevene hahan ida ne'ebé iha masin barak bele hamosu dezekilíbriu eletrólitu iha isin tanba nível sódiu aumenta aas liu, ne'ebé bele interfere ho sinál elétriku sira iha kakutak no bele hamosu konvulsaun (kejang) sira.
  • Ligadu ho moras refere dotor sujere atu DDC ha'u labele haris kolam, mota nalihun, tasi, besik iha ahi, sa'e fatin altura no lori transporte. Objetivu atu prevene akontese moras ne'e karik ita iha kondisaun ne'ebé seguru.
Agradece ba Maromak ohin loron rekopera ona 95%.

Tuir mai bele akompanha Rama Cristo nia esperiénsia kona ba Lumbringa.

Husi: Rama Cristo. 

KOIDADU HAN SATE LA TASAK 
Naan Sate la tasak kauza lumbringa

1. Stiff Person Syndrome
======================

Loron tolu liu ba, hau hetan pasiente (Mana ida), nebe hatudu sintomas: "Stiff Person Syndrome". 

Hau husu ba pasiente nia familia, tenta buka aimoruk oin tolu tuir mai; 

# Benzodiazepin.
# Baclofen. 
# Pregabalin 

Mas infelizmente, familia sira tama sai Apotek sira iha Dili laran, la hetan aimoruk oin tolu iha leten. Laiha Apotek ida-ke faan aimoruk oin 3 iha leten. 

Terpaksa tenke order ba Indonezia. Familia sira iha Indonezia mak sosa hodi haruka mai. 

2. Koidadu Han Sate La Tasak
=========================

Hau iha esperiensias balun nebe espera bele sai referensia ba ita hotu. Liu-liu ba sira nebe gosta han sate. 

Uluk sei iha Bali, hau nia kolega balun mengeluh (lamenta) mai hau, dehan, sira ba nesesidade maior (liur boot), sai lumbriga. Ita rona ema adultu (dewasa), mak lamenta dehan ba liur boot, sai fali lumbriga, nee halo ita sente "geli" too isin fulun hamriik. 

Setelah halo anamnesis klean (interview mendalam), ternyata hau deskobre, lumbriga mosu, ninia kauza nee tanba kolega sira nee gosta han sate nebe ema tunu iha dalan ninin, mas sate nee tunu laduun tasak. Liu-liu sate naan fahi. 

Iha tinan rua liu ba, hau hetan pasiente nebe hatudu sintomas Epilepsi (bibi maten). Ternyata setelah halao ezaminasaun Radiologia, rezultadu radiologia, hatudu katak iha kakutak, mosu area SOL (Space Occupying  Lesion). Tampak ada sebaran  gambaran "radio-opaque." 

Too ikus deskobre area SOL nee tanba okupadu husi lumbriga nia tolun, hamosu moras ida naran "Cysticercosis Cerebralis", nebe ikus mai kauza  mos moras Epilepsi (Bibi Maten). Cysticercosis Cerebralis akontese tanba invazaun husi lumbriga nia tolun nebe tama too kakutak, atraves sirkulasaun sistemiku. 

Setelah anamnesis mendalam, ternyata pasiente nee gosta han sate bebeik. Inklui sate naan fahi. Podeser, ema tunu sate naan fahi laduun tasak. 

Grasas a Deus, pasiente refere hatudu respon (progressu) diak ba tratamentu ho kombinasaun aimoruk, ho Carbamazepine uza ba nudar drug of choice ba Epilepsi. Kejang la akontese ona. Mas nia tenke hemu Carbamazepine tinan rua.

Atu sujere deit ba belum sira, koidadu didiak, bainhira imi hakarak haan sate nebe ema faan iha dalan ninin. Sate nain dala ruma, tunu sate la tasak. Liu-liu naan fahi nebe ita hotu hatene, frekuentamente iha kontaminasaun ho lumbriga (Cacing Pita) nebe iha lian Latin, ema bolu naran: Tanea Solium ou Tanda Saginata. 

Kualker naan nebe tunu ka tein la tasak, depois iha naan nia laran, iha lumbriga nia tolun ka larva, ita haan naan refere, naan nee tama ba ita nia isin, lumbriga nia tolun ka larva nee bele dezenvolve aan sai lumbriga, depois lumbriga nee invade tama too ita nia kakutak, depois lumbriga nee tolun iha ita nia kakutak.

Bainhira lumbriga involve tama too kakutak bele kauza moras Epilepsi (Bibi Maten). Mas perigu liu tan bainhira lumbriga nee sirkula (beredar) tuir ita nia "vaso sanguineo" (pembuluh darah), depois tama too ita nia fuan (jantung), depois tolun iha neba. Bele halo ita nia pembuluh darah intupidu, no kauza serangan jantung nebe rezulta mate derepente (kematian mendadak). 

Bazeia ba dadus estatistika, larva lumbriga barak mak sirkula ba ita nia pulmaun (paru-paru), depois kauza sintomas sira hanesan; mear hela deit, isin manas, dada iis araska (sesak nafas), nsst. Se lumbriga nee tolun iha ita nia pulmaun, bele hamosu problema seriu, tanba kada lumbriga bele produs tolun too rihun rua (2000) resin.   

Anyway, anggaplah mensajen nee hanesan parte ida husi KIE (Konseling, Informasi & Edukasi), nebe espera bele lori benefisius ba belun sira. Ita ema Timor nia kultura, atende festa barak. Loron boot mos barak. Inklui Selebrasaun Paskoa. Ema barak gosta haan naan. Fara mais ema Timor gosta haan naan fahi. Koidadu ho naan fahi nebe la tasak. Diak liu konsumu naan fahi nebe "overcooked" duke konsumu naan fahi nebe laduun tasak. 

Grasa a Deus, hau desde childhood too agora, la gosta tiha ona konsumu naan fahi. Mas laos naan fahi deit. Naan sira seluk, por ezemplu daging sapi ne'eebe kontamina ho larva cacing mos bele hamosu problema boot ba ita nia saude bainhira tein la tasak.

Informasaun Adisional
===================

Joven sira agora nee, barak mak perde noite (kalan la toba). Begadang too ran maran. Buat perde noite nee laduun diak. Tanba estraga ita nia saude.

Tipu Lumbringa iha nan ou animal
Lumbringa pita Taenia Solium
Tipu lumbringa pita. 
Pita saginata iha Karau, pita siluum iha fahi, pita Asiatika iha Karau baka teritorial asia.
Aimoruk Antihelmintik

Tuka ba ne'e ita nia komparasaun. Espera ho esperiénsia hirak ne'e hotu hanesan lisaun diak atu ita banati tuir. Artikel seluk ligadu ho Saude no prevensaun nian bele haree iha pajina SAUDAVEL HO AIMORUK TIMOR.
Kmanek Wain Basuk _ Obrigadu 

Deskulpa se karik artikel ida ne'e ladún satisfas bele fo sujestaun no karik kondis ho maluk balun nia simtoma saúde nian bele share ka fahe tutan link ne'e ou barcode tuir mai.


Senin, 19 Mei 2025

Meditasaun no Puizia Ba loron Restaurasaun INDEPENDENSIA RDTL 20 Maiu 2025

DDC

Loron 20 Fulan Maiu nudar loron komemorasaun Independensia Timor Leste nebe'e restaura hikas iha tinan 2002 liu ba'a,  mak uluk proklama ona iha loron 28 fulan Novembru tinan 1975 husi Ex.mo Francisco Xavier do Amaral, nudar prezidente dahuluk Timor Leste. 

Loron ida nee nudar loron importante bodik Timor oan hotu atu pasa minutu de silensiu hodi hanoin hikas herois sira hotu mak sakrefika sira nia moris tomak ba rai ida nee, halo meditasaun hodi refleta ita an no hakmulak liu husi puizia, nudar komprimisiu ba rai ida ne'e. 

# MEDITASAUN #

Relembra hikas historia tinan hirak liu ba hahu kedas husi beiala sira nia tempu, sakrefika sira nia moris ba UKUN RASIK A'N INDEPENDENSIA, Nune'e bele halakon kolonialismu, hatu'n imperialismu, moris livre, laiha explorasaun. 

Ohin loron moris livre ona maibe ema sei nafatin sai atan ba Osan tamba problema Justica social sei ezisti iha ita rain, hatudu imperialismu ekonomiku liu husi partidaria, merkadu livre sem limitasaun nune'e hamate ekonomia rai laran tamba dependensia kria explorasaun ba povu kik sira. (2 Timotius 3:2)


# PUIZIA # (Arc 1 Jun 2009)

Rai doben timor 

Neon no laran tomak fo ba o

Atu tane no servi nafatin

Liu husi lalaok no hakmulak 


Rai murak Timor 

Sei luta ba nafatin hodi defende o

Nune'e bele hetan ksolok wain

Tan dame no moris diak 


Timor o timor

Domin ba o klean tebes

Maske dukur no kolen lahamenus korajen 

Atu tetu ida ne'ebe diak liu


Rai doben timor

Pimordalismu sei lalimite unidade nacional

Tan Ida ne'ebe soin ita sai matadalan

Atu hetan dalan los no lia  los ba moris diak 

(Yohanes 14:6)

Mezaki

Liafuan Ikus_

Ksolok Loron Restaurasaun INDEPENDENSIA  RDTL 20 Maio 2025 ba ita Timor Oan Hotu



Rabu, 14 Mei 2025

Fase Karbonu iha Kaldeira no tratamentu be'e foer _ Boiler Washing Water

Fase Karbonu iha kaldeira presiza tebes hodi hasae efisiensia funsaun servisu nian nebe'e efetivu, Maibe oinsa ho be'e foer ne'ebe uzadu ona hodi fase kaldeira?

Iha liafuan tolu mak ita kestiona iha topiku ida nee; Be'e, Karbonu, no Kaldeira. Be'e nudar media fluidu ne'ebe utiliza hodi fase kaldeira. Karbonu (inklui kompaun seluk tan) nudar foer husi rezultadu sunu media konvustivel tantu gas, fluidu (Oliu pezadu ka HFO, MFO, Gasoel,) no solidu (Batubara, fatuk anar ka briket arang,) ne'ebe utiliza iha Kaldeira. Kaldeira ou Sanan ka Boiler nudar fatin ida hodi produs be'e suar  (Steam) ho maneira nono be'e iha altu temperatura. 

Tempu determinasaun fase kaldeira depende ba durasaun utilizadu iha operasaun, konvustaun lakomletu (incomplate combustion black smoke),  kualidade konvustivel, monitorizasaun no analiza. Analizasaun voka liu ba efisiensia tranferencia manas iha kaldeira (heat transfer) ne'ebe produs be'e suar kompara ho utilizasaun konvustivel ka temperatura. Efesiensia menus sei konsumu konvustivel ou temperatura barak liu no efetivamente afeita ba durasaun diponibilidade fornecementu. Monitorizasaun voka liu ba iha presaun be'e suar (steam pressure) menus liu husi tarjetu ho kontrolador temperatura maximu. 

Procedementu fase kaldeira sei limite iha artikel ida ne'e. Maibe meius ne'ebe diak mak uza be'e mos ho altu presaun, nune'e fasil Karbonu heketak husi tubu ahi nian (Firetube or external water tube). Be'e hirak ne'ebe uza hodi fase kaldeira sei akumula hamutuk iha Tanke Be'e fase kaldeira (Boiler Washing Water Tank), hodi kontinua ba iha faze tratamentu. 

Tamba kestaun ambiental entaun presiza halo tratamentu be'e foer hirak ne'ebe fase no akumula ona iha Tanke Be'e fase kaldeira. Foer nebe'e iha laos deit Karbonu maibe inklui elementu seluktan hanesan SO4, NOX nsst depende ba spesifikasaun konvustivel. Wainhira elementu ka kompaun hirak ne'e mistura ona ho be'e, sei afeta be'e ho pH normal nakfilak hikas sai Asidu. Be'e asidu  konserteza impaktu ladiak iha Ambiental tamba bele hamate aihores, ikan iha belaran, balada no buat moris seluk inklui ema kriatuara. 

Tratamentu sei haketak ba faze rua. Dahuluk, halo misturasaun ho kimiku NaOH. Daruak, tratamentu uza sistema separasaun  hanaran WARTSILA Senitec M/P-Series. Senitec uza hodi separa be'e husi foer ho normalizasaun pH  molok soe be'e ba ambiental, ne'ebe mais modernu no inklui ona ho sistema satan olio foer no foer nebe'e mak separadu ona sei koloka ka tau hamutuk iha Tanki tahu foer nian (Sludge Tank) hodi kordena ho setor ambiental nune'e bele lokaliza iha fatin determinadu.

Tratamentu faze dahuluk konaba misturasaun kimiku NaOH (Caustic soda) ho foer karbonu, importante tebes tamba bele normaliza pH, no haketak karbonu husi be'e. Depois mistura bele foti sample hodi konduta analiza laboratorium to serteza normalmente pH ho valor _ > 7,5 molok tranfere ba tanki seluk ho naran Tanki Be Oliu (Oilly Water Tank), hodi kontinua ba Faze Tratamentu daruak. Prosesu tratamentu dahuluk nian bele hare'e iha video tuir mai

Wainhira be’e H2O no foer karbonu CO2 kahur ona ho NaOH, foer refere sei haketak a'an husi be'e no sai sedimentasaun tamba ho Nia densidade bot Liu bé. Densidade Asidu karbonu 1,67 g/cm³ bot liu bé ho densidade 1 g/cm³. prevene ka reduz sedimentasaun sei kontinua iha tratamentu daruak.

Ekuasaun balansu reasaun kimiku CO2 bele haré hanesan tuir mai:_

1# Reasaun be'e ho karbonu  CO2(g) + H2O(l) ⇌ H2CO3(aq). Nakfilak sai Asidu karbonu 

2# H2CO3: depois mai H+ haketak nakfilak sai HCO3-. H+ nudar ion Asidu 

3# Balansu reasaun Depois mistura kimiku: NaOH + CO2 + H2O = NaHCO3 + H2O. Signifika Karbonu haketak ho be'e.

Tratamentu faze daruak posibilidade sei kompara iha artikel seluk. 

Tuka ba'a ne'e ita nia komparasaun badak iha  artikel ida nee, espera bele lori impaktu pozitivu hodi promove ita lian tetun, komprende sistema ho ita nia lian rasik no hasae kresimentu interese publiku nian iha parte ambiental. Kmanek wain basuk (Obrigadu)

Apresia ho ita boot sira nia sujestaun no Permite atu habelar tutan link artikel ida ne'e nian ho Barkod  tuir mai:_



Minggu, 26 Januari 2025

HAKLAKEN NAKDULAS IHA TURBINA husi enerjia We ka Fluida seluk tan

JAKARTA TRAINNING CENTRE AND BPP 136 MW
TURBO
Jakarta Trainning Centre and Betano Power Plant 136 MW

Promosaun!
Imagen iha leten foka liu ba turbo nebee kompostu husi turbina ho kompressor iha makina produsaun WARTSILA. Se hakarak tutuir (update) bebeik produsaun seluk tan bele klik iha link media sosial tuir mai Facebook no Instagram


HAKLAKEN PONTU PONTU NAKDULAS

Dezenu Nakdulas sei bazeia ba kondisaun aktuais no pontu hirak tuir mai. 

1. Impuls no Reasaun

Nakdulas bele dulas an ho maneira servicu oin rua; Impuls no Reaction. Impuls nudar forca asaun husi fluida mak tama ba iha Nakdulas ho vetor hanesan no Reaction (Reasaun) nudar forca Reasaun fluida mak sai husi Nakdulas ho vetor kontrariu, nune bele kria velocidade hodi hetan Kbit Nakdulas. 


2. Radial no Aksial 

Nudar Vektor impuls ou Reasaun nebe servisu ba iha Nakdulas. Radial nudar vektor servisu nebe lakondis ou par ho eixu rotasaun no Aksial nudar vetor servisu nebe kondis ho eixu rotasaun. 


3. Kavitasaun (Cavitation)  

Kavitasaun nudar kafuak kabuar (bubble) nebe mosu tamba baixu presaun nebe tun liu husi valor zero negativu. 


4. Dadulas (Turbulens)

Dadulas nudar fluida we maka halo rotasaun. 


5. Centrifugal no centripetal

Centrifugal nudar forca nebe dulas an hadok husi central eixu rotasaun no Centripetal nudar forca nebe dulas an hakbesik ba central eixu rotasaun. 


6. Balancu Rotasaun 

Centru todan nebe halo rotasaun centraliza iha ponto eixu rotasaun.


7. Fibrasaun 

Fibrasaun nudar nakdedar nebe mak kauza husi kavitasaun no laiha balansu ba rotasaun. 


8.Velocidade no elevasaun 

Velocidade We outleta sempre boot liu Nakdulas. Wainhira hanesan signifika laiha forca ida kontra Nakdulas refere. 


8.1 Velocidade We

Velocidade we proporsional ho nia elevasaun, signifika elevasaun we amenta velocidade mos amenta. Ida nee ita sei hetan maximo velocidade husi subtituisaun Energia Potensial ho Kinetika energia. 

Potential Energy = mgh ……8_1

Kinetic Energy = 1/2 m v² ……8_2


mgh=1/2 m v²

V=2gh………………8_3

Velocidade elevadu nee sei uza hanesan valor velocidade outleta Nakdulas Maximu.


8.2 Velocidade turbina

Radius inleta we ba nakdulas kik liu outleta entaun presiza maneja velocidade inleta no outleta hoti halao atinjimentu torsi ba eixu nakkdulas ho balansu ka hanesan.



9. Forca 

Limite forca statika no defini liu forca dinamiku. Forca dinamiku iha Nakdulas divide sai parte rua maka forca abilidade no forca atinjimentu. Bainhira halo komparativu Forca atinjimentu ho forca abilidade sei define efisiensia Nakdulas menus husi 100% depende ba kualifikasaun Nakdulas no fatores seluk tan.


9.1 Forca abilidade Nakdulas 


Forca abilidade bazeia ba we nia todan sulin (masa flow rate/Force vie Mass Flow and velocity) 

 

Wainhira velocidade fluida ho nia densidade pasa husi area transferidu maka sei kria forca abilidade 100% ho formula;

F=.A.v2………………………….. 8_1 

(kg/m3)(m2)(m2/s2)=Kgm/s2 =Newton=Force


9.2 Forca Atinjimentu

Work Done Force vie Mass Flow and velocity

Forca atingimento depende ba kualifikasaun dezain Nakdulas. Kualifikasaun sei haree husi parte we inleta ka impulse nomos outleta ka reasaun. Bele haree dezain kakehe (Blade) tuir mai. 


V1=fluid velocity inlet impuls

V2=Fluid Velocity outlet reaction

U1=Velocity at radius r1

U2=Velocity at radius r2


Impuls 

Vw1=V1cos

Vr1cos=Vw1-U1

Vr1cos=V1cos-U1

F1i=Mf.Vr1cos

Reaction 

Vw2=V2cos

Vr2cos=Vw2+U2

Vr2cos=V2cos+U2

F2r=Mf.Vr2cos


Force Exerted or Work Done

WD=M (Inicial Velocity-Final Velocity)

WD=Mf(Vr1cos-(-Vr2cos))

WD=Mf(V1cos-U1+V2cos+U2)

U1=R1, U2=R2

WD=Mf(V1cos+V2cos+U2-U1)

WD=Mf(V1cos+V2cos+R2-R1)

V1&V2 triangle cos=cos

WD=Mf((V1+V2)cos+(R2-R1)) ………. 9.1

Formula 9_1 Nudar forca atinjimentu Simplifikadu

Mass flow times velocity (kg/s).(m2/s2)= Force Newton

10. Torsaun (Torsi) nakdulas

Torsaun nudar forca nebe servisu ba iha radius nakdulas. Tamba radius nakdulas we inleta no outleta lahanesan, presiza halo balansu iha Forca ho area velocidade nakdulas. 

T=RxF

Ttotal=WDxB

WD= Wordk done force

B=Kakehe (Blade)

Wainhira montante kakehe nee rua maka Torsaun Total

Ttotal=2xTwd…………10_1

 Twd=Torsaun Workdone kada kakehe

 T1=F1i.R1 

 T2=F2r.R2

Twd= (F1ixR1+F2rxR2)………….10_2

R2>R1

F1i>F2r


R1xF1i=R2xF2r

F1i=Mf.(V1cos-U1)………….10_3

F2r=Mf.(V2cos+U2)………….10_2

R1.(V1cos-U1)=R2.(V2cos+U2)

(V1cos-U1)=R2R1(V2cos+U2)

V1cos=R2R1(V2cos+U2)+U1………….10_0

V1=R2R1cos(V2cos+U2)+U1cos………….10_1 Simplifikadu

V1cos=R2R1V2cos+R2R1U2+U1………….Kontinua husi 10_0

V1cos=R2R1V2cos+R2R1.R2+.R1

V1cos=R2R1V2cos+.(R2R1R2+R1)

V1cos=R2R1V2cos+.(R2R1R2+R1R1R1)

V1cos=R2R1V2cos+R1.(R2.R2+R1.R1)

V1cos=R2R1V2cos+R2R1(R2+R1.R1R2)

V1cos=R2/R1(V2cos+w(R2+R1.R1/R2))


11. We todan sulin no volume sulin (mass flow rate and volume flow rate)

Todan sulin depende ba area no velocidade we outleta husi Nakdulas.

11.1 Volume sulin(m3/s)

Q=A.V2……..11_1

11.2 Todan sulin kg/s)

=.A.V2……..11_2

(kg/m3)(m2)(m/s)=Kg/s


12. Kbit Reabilidade no maximu (Power)

Kbit nudar torsionadu vezes velocidade pontual.

P=T₩.……….12_1

₩=Velosidade pontual

Kbit reabilidade husi we sulin sei define husi velocidade we maximu no we todan sulin aktual. We sulin aktual uza hanesan kbit average Maibe kbit maximu bele akumula we hamutuk hodi amenta we todan sulin no depende mos ba kapacidade Nakdulas. Kbit reabilidade no maximo sei uza hodi planu dezain Nakdulas. 

P=♠︎.A.v3………..12_2

♠︎=Densidade

P=(Kg.m/s²).(m/s)


P=♠︎.A.v.v2

P=M.v2 

P=(Kg/s).(m²/s²)

Kbit reabilidade nebe iha sei hetan husi we todan sulin ho velocidade kuadradu. Velocidade refere sei hetan husi elevasaun we.

To Baa nee deit, Ba Ita hotu Nia atensaun Ami hato Kmanek wain basuk🙂🙏

Bele fo komentariu hodi kompleta pontu seluk tan