![]() |
Terceiru Dirizente Kongregasaun IEAD Betano Sr. Clementino Da Costa Hornai |
![]() |
Bermet - Bemetan - Betano Uma knua moris fatin |
KOÑECEMENTU JERAL KONABA ENGENHARIA, AIMORUK TRADICIONAL, KUALIDADE BE'E, ORGANIZASAUN, AMBIENTE NO HISTORIA
![]() |
Terceiru Dirizente Kongregasaun IEAD Betano Sr. Clementino Da Costa Hornai |
![]() |
Bermet - Bemetan - Betano Uma knua moris fatin |
![]() |
Saude iha Ita Liman rasik |
![]() |
DDC |
# MEDITASAUN #
Relembra hikas historia tinan hirak liu ba hahu kedas husi beiala sira nia tempu, sakrefika sira nia moris ba UKUN RASIK A'N INDEPENDENSIA, Nune'e bele halakon kolonialismu, hatu'n imperialismu, moris livre, laiha explorasaun.
Ohin loron moris livre ona maibe ema sei nafatin sai atan ba Osan tamba problema Justica social sei ezisti iha ita rain, hatudu imperialismu ekonomiku liu husi partidaria, merkadu livre sem limitasaun nune'e hamate ekonomia rai laran tamba dependensia kria explorasaun ba povu kik sira. (2 Timotius 3:2)
# PUIZIA # (Arc 1 Jun 2009)
Rai doben timor
Neon no laran tomak fo ba o
Atu tane no servi nafatin
Liu husi lalaok no hakmulak
Rai murak Timor
Sei luta ba nafatin hodi defende o
Nune'e bele hetan ksolok wain
Tan dame no moris diak
Timor o timor
Domin ba o klean tebes
Maske dukur no kolen lahamenus korajen
Atu tetu ida ne'ebe diak liu
Rai doben timor
Pimordalismu sei lalimite unidade nacional
Tan Ida ne'ebe soin ita sai matadalan
Atu hetan dalan los no lia los ba moris diak
![]() |
Mezaki |
Liafuan Ikus_
Ksolok Loron Restaurasaun INDEPENDENSIA RDTL 20 Maio 2025 ba ita Timor Oan Hotu
Fase Karbonu iha kaldeira presiza tebes hodi hasae efisiensia funsaun servisu nian nebe'e efetivu, Maibe oinsa ho be'e foer ne'ebe uzadu ona hodi fase kaldeira?
Iha liafuan tolu mak ita kestiona iha topiku ida nee; Be'e, Karbonu, no Kaldeira. Be'e nudar media fluidu ne'ebe utiliza hodi fase kaldeira. Karbonu (inklui kompaun seluk tan) nudar foer husi rezultadu sunu media konvustivel tantu gas, fluidu (Oliu pezadu ka HFO, MFO, Gasoel,) no solidu (Batubara, fatuk anar ka briket arang,) ne'ebe utiliza iha Kaldeira. Kaldeira ou Sanan ka Boiler nudar fatin ida hodi produs be'e suar (Steam) ho maneira nono be'e iha altu temperatura.
Tempu determinasaun fase kaldeira depende ba durasaun utilizadu iha operasaun, konvustaun lakomletu (incomplate combustion black smoke), kualidade konvustivel, monitorizasaun no analiza. Analizasaun voka liu ba efisiensia tranferencia manas iha kaldeira (heat transfer) ne'ebe produs be'e suar kompara ho utilizasaun konvustivel ka temperatura. Efesiensia menus sei konsumu konvustivel ou temperatura barak liu no efetivamente afeita ba durasaun diponibilidade fornecementu. Monitorizasaun voka liu ba iha presaun be'e suar (steam pressure) menus liu husi tarjetu ho kontrolador temperatura maximu.
Procedementu fase kaldeira sei limite iha artikel ida ne'e. Maibe meius ne'ebe diak mak uza be'e mos ho altu presaun, nune'e fasil Karbonu heketak husi tubu ahi nian (Firetube or external water tube). Be'e hirak ne'ebe uza hodi fase kaldeira sei akumula hamutuk iha Tanke Be'e fase kaldeira (Boiler Washing Water Tank), hodi kontinua ba iha faze tratamentu.
Tamba kestaun ambiental entaun presiza halo tratamentu be'e foer hirak ne'ebe fase no akumula ona iha Tanke Be'e fase kaldeira. Foer nebe'e iha laos deit Karbonu maibe inklui elementu seluktan hanesan SO4, NOX nsst depende ba spesifikasaun konvustivel. Wainhira elementu ka kompaun hirak ne'e mistura ona ho be'e, sei afeta be'e ho pH normal nakfilak hikas sai Asidu. Be'e asidu konserteza impaktu ladiak iha Ambiental tamba bele hamate aihores, ikan iha belaran, balada no buat moris seluk inklui ema kriatuara.
Tratamentu sei haketak ba faze rua. Dahuluk, halo misturasaun ho kimiku NaOH. Daruak, tratamentu uza sistema separasaun hanaran WARTSILA Senitec M/P-Series. Senitec uza hodi separa be'e husi foer ho normalizasaun pH molok soe be'e ba ambiental, ne'ebe mais modernu no inklui ona ho sistema satan olio foer no foer nebe'e mak separadu ona sei koloka ka tau hamutuk iha Tanki tahu foer nian (Sludge Tank) hodi kordena ho setor ambiental nune'e bele lokaliza iha fatin determinadu.
Tratamentu faze dahuluk konaba misturasaun kimiku NaOH (Caustic soda) ho foer karbonu, importante tebes tamba bele normaliza pH, no haketak karbonu husi be'e. Depois mistura bele foti sample hodi konduta analiza laboratorium to serteza normalmente pH ho valor _ > 7,5 molok tranfere ba tanki seluk ho naran Tanki Be Oliu (Oilly Water Tank), hodi kontinua ba Faze Tratamentu daruak. Prosesu tratamentu dahuluk nian bele hare'e iha video tuir mai
Wainhira be’e H2O no foer karbonu CO2 kahur ona ho NaOH, foer refere sei haketak a'an husi be'e no sai sedimentasaun tamba ho Nia densidade bot Liu bé. Densidade Asidu karbonu 1,67 g/cm³ bot liu bé ho densidade 1 g/cm³. prevene ka reduz sedimentasaun sei kontinua iha tratamentu daruak.
Ekuasaun balansu reasaun kimiku CO2 bele haré hanesan tuir mai:_
1# Reasaun be'e ho karbonu CO2(g) + H2O(l) ⇌ H2CO3(aq). Nakfilak sai Asidu karbonu
2# H2CO3: depois mai H+ haketak nakfilak sai HCO3-. H+ nudar ion Asidu
3# Balansu reasaun Depois mistura kimiku: NaOH + CO2 + H2O = NaHCO3 + H2O. Signifika Karbonu haketak ho be'e.
Tratamentu faze daruak posibilidade sei kompara iha artikel seluk.
Tuka ba'a ne'e ita nia komparasaun badak iha artikel ida nee, espera bele lori impaktu pozitivu hodi promove ita lian tetun, komprende sistema ho ita nia lian rasik no hasae kresimentu interese publiku nian iha parte ambiental. Kmanek wain basuk (Obrigadu)
Apresia ho ita boot sira nia sujestaun no Permite atu habelar tutan link artikel ida ne'e nian ho Barkod tuir mai:_
![]() |
TURBO Jakarta Trainning Centre and Betano Power Plant 136 MW |
HAKLAKEN PONTU PONTU NAKDULAS
Dezenu Nakdulas sei bazeia ba kondisaun aktuais no pontu hirak tuir mai.
1. Impuls no Reasaun
Nakdulas bele dulas an ho maneira servicu oin rua; Impuls no Reaction. Impuls nudar forca asaun husi fluida mak tama ba iha Nakdulas ho vetor hanesan no Reaction (Reasaun) nudar forca Reasaun fluida mak sai husi Nakdulas ho vetor kontrariu, nune bele kria velocidade hodi hetan Kbit Nakdulas.
Nudar Vektor impuls ou Reasaun nebe servisu ba iha Nakdulas. Radial nudar vektor servisu nebe lakondis ou par ho eixu rotasaun no Aksial nudar vetor servisu nebe kondis ho eixu rotasaun.
3. Kavitasaun (Cavitation)
Kavitasaun nudar kafuak kabuar (bubble) nebe mosu tamba baixu presaun nebe tun liu husi valor zero negativu.
4. Dadulas (Turbulens)
Dadulas nudar fluida we maka halo rotasaun.
5. Centrifugal no centripetal
Centrifugal nudar forca nebe dulas an hadok husi central eixu rotasaun no Centripetal nudar forca nebe dulas an hakbesik ba central eixu rotasaun.
6. Balancu Rotasaun
Centru todan nebe halo rotasaun centraliza iha ponto eixu rotasaun.
7. Fibrasaun
Fibrasaun nudar nakdedar nebe mak kauza husi kavitasaun no laiha balansu ba rotasaun.
8.Velocidade no elevasaun
Velocidade We outleta sempre boot liu Nakdulas. Wainhira hanesan signifika laiha forca ida kontra Nakdulas refere.
8.1 Velocidade We
Velocidade we proporsional ho nia elevasaun, signifika elevasaun we amenta velocidade mos amenta. Ida nee ita sei hetan maximo velocidade husi subtituisaun Energia Potensial ho Kinetika energia.
Potential Energy = mgh ……8_1
Kinetic Energy = 1/2 m v² ……8_2
mgh=1/2 m v²
V=2gh………………8_3
Velocidade elevadu nee sei uza hanesan valor velocidade outleta Nakdulas Maximu.
8.2 Velocidade turbina
Radius inleta we ba nakdulas kik liu outleta entaun presiza maneja velocidade inleta no outleta hoti halao atinjimentu torsi ba eixu nakkdulas ho balansu ka hanesan.
9. Forca
Limite forca statika no defini liu forca dinamiku. Forca dinamiku iha Nakdulas divide sai parte rua maka forca abilidade no forca atinjimentu. Bainhira halo komparativu Forca atinjimentu ho forca abilidade sei define efisiensia Nakdulas menus husi 100% depende ba kualifikasaun Nakdulas no fatores seluk tan.
9.1 Forca abilidade Nakdulas
Forca abilidade bazeia ba we nia todan sulin (masa flow rate/Force vie Mass Flow and velocity)
Wainhira velocidade fluida ho nia densidade pasa husi area transferidu maka sei kria forca abilidade 100% ho formula;
F=.A.v2………………………….. 8_1
(kg/m3)(m2)(m2/s2)=Kgm/s2 =Newton=Force
9.2 Forca Atinjimentu
Work Done Force vie Mass Flow and velocity
Forca atingimento depende ba kualifikasaun dezain Nakdulas. Kualifikasaun sei haree husi parte we inleta ka impulse nomos outleta ka reasaun. Bele haree dezain kakehe (Blade) tuir mai.
V2=Fluid Velocity outlet reaction
U1=Velocity at radius r1
U2=Velocity at radius r2
Impuls
Vw1=V1cos
Vr1cos=Vw1-U1
Vr1cos=V1cos-U1
F1i=Mf.Vr1cos
Reaction
Vw2=V2cos
Vr2cos=Vw2+U2
Vr2cos=V2cos+U2
F2r=Mf.Vr2cos
Force Exerted or Work Done
WD=M (Inicial Velocity-Final Velocity)
WD=Mf(Vr1cos-(-Vr2cos))
WD=Mf(V1cos-U1+V2cos+U2)
U1=R1, U2=R2
WD=Mf(V1cos+V2cos+U2-U1)
WD=Mf(V1cos+V2cos+R2-R1)
V1&V2 triangle cos=cos
WD=Mf((V1+V2)cos+(R2-R1)) ………. 9.1
Formula 9_1 Nudar forca atinjimentu Simplifikadu
Mass flow times velocity (kg/s).(m2/s2)= Force Newton
10. Torsaun (Torsi) nakdulas
Torsaun nudar forca nebe servisu ba iha radius nakdulas. Tamba radius nakdulas we inleta no outleta lahanesan, presiza halo balansu iha Forca ho area velocidade nakdulas.
T=RxF
Ttotal=WDxB
WD= Wordk done force
B=Kakehe (Blade)
Wainhira montante kakehe nee rua maka Torsaun Total
Ttotal=2xTwd…………10_1
Twd=Torsaun Workdone kada kakehe
T1=F1i.R1
T2=F2r.R2
Twd= (F1ixR1+F2rxR2)………….10_2
R2>R1
F1i>F2r
R1xF1i=R2xF2r
F1i=Mf.(V1cos-U1)………….10_3
F2r=Mf.(V2cos+U2)………….10_2
R1.(V1cos-U1)=R2.(V2cos+U2)
(V1cos-U1)=R2R1(V2cos+U2)
V1cos=R2R1(V2cos+U2)+U1………….10_0
V1=R2R1cos(V2cos+U2)+U1cos………….10_1 Simplifikadu
V1cos=R2R1V2cos+R2R1U2+U1………….Kontinua husi 10_0
V1cos=R2R1V2cos+R2R1.R2+.R1
V1cos=R2R1V2cos+.(R2R1R2+R1)
V1cos=R2R1V2cos+.(R2R1R2+R1R1R1)
V1cos=R2R1V2cos+R1.(R2.R2+R1.R1)
V1cos=R2R1V2cos+R2R1(R2+R1.R1R2)
V1cos=R2/R1(V2cos+w(R2+R1.R1/R2))
11. We todan sulin no volume sulin (mass flow rate and volume flow rate)
Todan sulin depende ba area no velocidade we outleta husi Nakdulas.
11.1 Volume sulin(m3/s)
Q=A.V2……..11_1
11.2 Todan sulin kg/s)
=.A.V2……..11_2
(kg/m3)(m2)(m/s)=Kg/s
12. Kbit Reabilidade no maximu (Power)
Kbit nudar torsionadu vezes velocidade pontual.
P=T₩.……….12_1
Kbit reabilidade husi we sulin sei define husi velocidade we maximu no we todan sulin aktual. We sulin aktual uza hanesan kbit average Maibe kbit maximu bele akumula we hamutuk hodi amenta we todan sulin no depende mos ba kapacidade Nakdulas. Kbit reabilidade no maximo sei uza hodi planu dezain Nakdulas.
P=♠︎.A.v3………..12_2
♠︎=Densidade
P=(Kg.m/s²).(m/s)
P=♠︎.A.v.v2
P=M.v2
P=(Kg/s).(m²/s²)
Kbit reabilidade nebe iha sei hetan husi we todan sulin ho velocidade kuadradu. Velocidade refere sei hetan husi elevasaun we.
To Baa nee deit, Ba Ita hotu Nia atensaun Ami hato Kmanek wain basuk🙂🙏
Bele fo komentariu hodi kompleta pontu seluk tan