Minggu, 31 Desember 2017

MODE KONROLA MAKINA NO GERADORES



Loron ba loron no futuru necessidade potencia enerjia eletricidade amenta bebeik, tamba ne'e mak importante iha posibilidade hodi instala Power Plant foun bodik grid "Linya Elektricidade 150 kV" ne'ebe eziste nune'e bele parallelu ho Power Plant seluk.

Failansu husi load sharing entre jerador ida ho jerador seluk bele afeita total blackout, ne'e sei hola parte iha failancu fahe naha Active no Reactive. Se akontece failancu relay bele trip hodi salva jerador nune'e labele hetan estragus.

Load sharing (fahe naha) tenser hanesan entre jerador rua ou liu tan mak konekta bodik bus "Linya elektricidade paralelu" hanesan. Se iha diferencia itoan deit ho voltajen, jerador ida ne'ebe voltajen a'as sei fornece hikas bodik jerador mak ho voltajen ki'ik. Diferencia voltajen iha bus kauza korenti reactive a'as tamba impedancia iha bus bar tun liu ou menus liu.

Iha mode kontrola oioin bodik makina no jeradores. Mode kontrola mak uza, hili tuir operasaun nia presiza mak prepara. Mode kontrola balun bele uza deit bainhira halao operasaun iha island mode no balun bainhira halao operasaun iha grid mode. Active load sharing kontrola husi kontrolador makina no reactive load sharing husi kontrolador jerador. 

Kontrolador makina ho jerador hanaran Generating Set Control ne'ebe bele ajusta ho mode manual no auto. 


1. Mode Kontrolador Makina (Engine Control Modes)

Iha mode subkontrola oin tolu prezenta bodik kontrolador velocidade (Speed Controller) ne'ebe kliente ABB uza liu. Mode kontrola mak uza sei hili separadu tuir idaidak nia situasaun.
Ezemplu, wainhira makina lao iha sistema paralelu, bele mos necessariu atu makina ida lao ho speed droop no seluk iha isochronous mode. Kontrolador makina kontrola fornecementu mina kombustivel bodik makina.

1.1 Speed droop  

Iha kontrola speed droop mode velocidade sei menus tun husi percentajen ida bainhira jerador hetan load husi zero to max. Ne'e providencia (provide) pontu servicu stavel bodik kada load (naha) iha kazu husi operasaun paralelu.


Speed droop reduz velocidade referencia governor haktuir naha amenta (load increases). Principiu husi Speed droop uza husi kontrola makina hotu hotu nudar load sharing baziku ida. Wainhira halao operasaun iha paralelu, makina balun fahe sira naha ho dalan hatuun referencia velocidade internal proporcional hodi hasae naha makina seluk. Speed control ajustadu hodi approxima speed droop 5% husi output governor.


Iha sistema ho speed drop nudar metodu load sharing primariu (main), necessariu tebes atu ativu naha transfere bodik jerador ne'ebe foin konekta paralelu hodi atinji naha hanesan (uniform) ho jeradores hotu. Konekta jerador paraleleu ho sistema speed drop , Generating set control iha posisaun manual, engine control iha posisaun speed drop, generating control iha posisaun voltage drop, mode synchronizer iha manual depois ativu sinkroniza makina iha posisaun start hodi ajusta frekuencia no voltaen jerador husi panel sinkronizasaun to uniforma ho linya busbar direitamente hanehan breaker close iha panel sinkronizasaun.
Molok diskonekta jerador, tenki koresponde ho unloaded (hamenus naha). 

Amenta naha no hamenus naha normalmente automatika performa husi power management system. power management system, konyesidu nudar controlling system (sistema kontrola)jeralmente koreta frekuencia atu elimina kompensadu speed droop, ne'ebe proporcional bodik sistema naha. Power management system performa naha ekilivriu no koresaun frekuencia liu husi ajusta referencia velocidade (speed) makina ida idak. Kontrola sistema tenser labele performa ajustamentu ho intervalu badak ou lais liu husi responde sistema kontrolu. Tamba ne'e, atu atinji load sharing ida kapas liu, importante kontrola ho maneira ida adekuadu.
Se power management system kontinua performa balansu naha no koreksaun bodik frekuencia, tenser inklui karakteristikas tui mai:
  • Tempu entre puls tenser prolonga sufficienti. Depois koreksaun ida bele han tempu 30 segundus molok ajustamentu aktual atinji 95% husi mudansa pontu fixu. Sistema kontrola sei hein maisoumenus 10 -20 segundus molok ajusta puls foun tan.
  • Posibilidade bodik diferensia fahe naha "uneven load" minimu  +/- 2% husi potencia nominal no frekuencia minimum +/- 1%. Signifika, se operasaun frekuencia iha 50 Hz, tolera frekuencia minimu 49.5 no maximu 50.5 Hz.
1.2 True kW Control

True kW control uza especifiku bodik grupu jeradores paralelu. Wainhira paralelu ho grid entre power plant rua ou liu,  power plant balun ajusta iha True kW control no power plant seluk desativa kW control hodi ajusta iha  mode auto ou manual husi Generating Set Control. Iha mode True kW control, control loop nudar true load control loop . Referencia naha sempre limite ho nivel baze naha kW. Se imput mode  husi speed drop ou isocronous mode sharing, naha referencia  sei sai naha primeiru jerador no nivel ida ne'e naha sei amenta bodik referencia kW haktuir valor predefinidu. 
Jerador ne'ebe halao operasaun iha kW mode, presiza ativa uluk "enable" molok sinkroniza iha busbar hodi prevene reverse power. Jerador ho mode kW, referencia velocidade interna kalkula konstante no atualizadu hodi koresponde nivel naha hanesan iha speed drop no mode fahe naha.
Iha mode kW, wainhira mosu ou akontece enable override power management system (woodward) sei nakfilak husi mode kW sai hikas isochronous mode momentu frekuency iha grid liu husi trip limite definidu tantu a'as ou baixu, maibe se alarma refere hetan rekonyece husi operador atraves monitorizasaun, power management system sei nakfilak husi isochronous sai hikas kW mode nune'e bele salva breaker labele open ho pertubrasaun frekuencia, maibe durasaun rekonyece labele liu husi segundus lima.
Generating Set Control iha posisaun auto atu hasae ou hatun naha liu husi genset active power set point, posisaun manual liu husi speed drop ho increase ou decrease fuel. Operasaun iha mode manual, wainhira responde enable overide ho frekuencia a'as jerador amenta tan naha depois mak husik fila fali, Iha mode Auto wainhira frekuencia a'as direitamente husik naha.

1.3 Isochronous Load Sharing

Wainhira operasaun iha  isochronous mode fahe naha, speed ou velocidade sei regula tuir referencia velocidade, latuir husi nivel naha iha sistema. Ohin loron, power plant foun komunikasaun fahe naha iha mode isochronous liu ona husi bus CAN. CAN konyecidu nudar Rediservicu area komunikasaun "communication area network". Makina hotu hotu interligadu ho LS-CAN, konyecidu nudar fahe naha CAN. Naha relativa husi makina ida monitoriza fali husi makina seluk mak konekta iha systema, kalkuladu naha sistema relativa. Kada unidade kompara nia naha relativa rasik ho naha relativa iha sistema no polariza nia referencia velocidade to'o naha iha sistema busbar hanesan. Naha relativa kalkula bazeia tuir naha jerador.
Fahe naha Isochronous normalmente uza deit wainhira power plant halao operasaun iha mode island. Frekuencia nafatin, laos depende naha. 
Sistema transfere ba'a mode fahe naha  Isochronous husi  mode kontrola loke breaker cirkuitu, mode kontrola speed droop ou mode true kW control se iha enable kontrola Isochronous no status breaker jerador true no komunikasaun LS-CAN saudavel.
Wainhira makina foun adicionadu ba'a sistema, sempre karega neneik iha rediservicu fahe naha uza load sharing ramp. Hanesan mos wainhira makina ida husik naha husi sistema.

2. Mode kontrola jerador (Generator Control Modes)

Ohin loron regulador voltajen automatiku avansado iha mos funsaun seluk husi regulasaun voltajen, bazeia ba'a varius koneksaun,



ABB Unitrol AVR


2.1 Voltage Droop Compensation
Iha mode voltage drop normal, voltajen jerador sei tun wainhira amenta korrente reactive. voltage drop hanesan ho speed drop iha parte makina. Nia diferencia mak iha speed droop reduz frekuencia enkuantu voltage droop reduz voltajen. Kompensasaun droop voltajen ou VDC fahe potencia reactive entre jerador paralelu liu husi bus RS485 entre ragulador voltajen automatika ou AVR. VDC uza protokolu komunikasaun ida propriu especifikadu bodik Unitrol. Wainhira uza VDC, AVR hotu hotu sei halao operasaun iha mode auto. Regulador fahe sira valor liu usi bus RS485 no regulador  seluk uza informasaun ida ne'e hodi kalkula pontu ajusta MVAR media  "average" komum no kompensadu efeitu husi voltage droop nune'e nivel voltajen iha bus bar sei mantein iha purcentu 100. VDC normalmente uza deit iha operasaun mode island. Voltajen konstante, laos dependenti naha.

2.2 Power Factor Control

Mode kontrola power factor mantein potencia jerador iha nivel ajustamentu wainhira paralelu ho grid. AVR kalkula power factor jerador uza sensor voltagen output no kuantidade atual. Depois AVR sei ajusta korente excitation hodi mantein power factor iha pontu ajustamentu. Pontu ajustamentu power factor entre 0.6 lags no 0.6 lead.
Mode kontrola power factor uza iha paralelu ho grid. wainhira uza mode true PF, grid tenser  stavel suficienti hodi mantein voltajen nominal, tamba jerador laativu suporta voltajen. 
AVR ho tipu unitrol, iha PID control algorithm hodi kontrola power factor. 
Mode PF  ho PID control algorithm

2.3 Reactive Load Sharing


Reactive Droop Compensation nudar karakteristika ida bodik droop load sharing iha operasaun jerador paralelu. Iha RDC, parte reactive husi naha jerador kalkula ho regulador uza sentidu voltajen output jerador no kuantidade korente. Depois regulador sei modifika tuir pontu ajusta regulasaun voltajen. Se iha fator potencia unitariu, sei laiha kuaze alterasaun ruma iha voltajen output jerador. Se iha naha inductive voltajen output jerador sei tu'un no se iha naha capacitive, voltajen output jerador sei amenta.

Rabu, 06 Desember 2017

Dureza ~ HARDNESS



Bainhira be'e pasa kona fatuk ahu (pedra calcaria), level ions hosi Ca2+, Mg2+, no HCO3– nia prezensa iha be'e bele amenta maka'as no halo be'e klasifikadu nudar be'e toos (solidez). termus ne,e rezulta hosi faktus nebe ions calcium no magnesium iha be kombina ho sabaun molekul, halo nia sai toos hodi hetan nafurin no produs CO2 asidu.

Bainhira kontaminasaun Hardness iha be'e liu husi limitasaun maka sei afeta ba'a Reversa Osmoze sai intupidu no halo depositu no scale iha Kaldeira/Boiler. Iha faze depositu ou scale sei hamosu feruzen/korosaun no hamenus efesiensia transferensia termika "heat transfer" nune gastu mina kombustivel, superakesimentu "overheating" hodi estraga material sai nakfera. TDS (Total depositu solidu) porposional ho kondutividade. 

Total hardness kompostu husi Calcium no magnesium, Iha mg/L hanesan parametru ppm (part per million) nudar calcium carbonate, CaCO3. Dureza sei elimina ou hamenus iha Sistema Tratamentu Be'e ho Softener, no iha Kaldeira presiza halo tratamentu ho kimika fosfatu "phosphate". Sistema seluk tan bele uza maneira destilasaun. 

Dureza ka Hardness limita iha RO entrada ou depois Softener menus husi 4< mg iha bee litru ida, no depois RO ho valor 2 ppm nudar CaCO3. Dureza iha Kaldeira limita ho zero. Atu hatene konten hardness iha be'e presiza analiza ho prosedementu lolos.

Detallu procedementu Dureza "High level total dissolved Hardness" uza titrasaun, bele hare'e liu husi link Vizualizasaun'I ou Vizualizasaun'II, wainhira le'e nain sira hetan licensa privacidade  ho enderecu email ne'ebe konfirma husi hakerek nain Blog ida ne'e. 

Konteudu seluk tan bele hare'e iha pajina KUALIDADE BEE 


========================================================

reff: http://www.vernier.com/experiments/wqv/14/total_water_hardness/
https://www.nazava.com/tds-dalam-air-minum/

pH

pH


Medidas parametru pH importante tebtebes iha agronomia, biolojia, kimika, agrikultura, siensia aihan, ambiental, tratamentu purifikasaun be'e no aplikasaun seluk tan.


pH labele konfundi ho alkalinidade. pH mak solusaun medida ida hodi sukat konsentrasaun asidu ou ion H + iha be'e. Iha kimika, pH nudar eskala numérika ida uza hodi espesifika propriedade be'e nebe kategoria asidu ou baziku. Konsentrasaun relativu hosi ions rua maka determina valor pH, ion hidrojêniu (hydrogen) H+, no mos ion hidróksidu (hydroxide) OH–. Be'e ho valor pH 7, ninia konsentrasaun hosi ion rua nee hanesan no konsidera nudar solusaun netral. Karik solusaun asidu (acidic), ions H+ nia konsentrasaun aas liu ions OH–. Solusaun bazik, konsentrasaun ions OH– as liu ions H+. Iha eskala pH hahu hosi 0 to 14, valor 0 mak asidu liu, no 14 maka baziku liu.


Bele hare konteudu seluk tan iha Pajina Kualidade Be'e



Ref:
http://www.vernier.com/experiments/wqv/2/ph/
https://en.wikipedia.org/wiki/PH

Kondutividade ~ CONDUCTIVITY - TDS

Conductivity/TDS
Kondutividade mak medida ba'a abilidade substansia ida hodi transmite korenti eletrisidade. Kazu sirak hanesan eletrolitiku (electrolytic), sukat husi rasiu densidade atual ho intensidade/forsa kampu eléktriku, kalkula iha siemens kada metru S/m nudar unidade SI no mikromhos kada centimeter [mmho/cm] U.S , Antes hanaran kondutânsia espesífiku. Konversaun mkrosiemens μS = 1000 x mS.

Ita bele kompara husi be'e mos nebe uza masin no laho masin. Absolutamente be mos mak kondutor eletrisidade ida menus liu. Be'e hatudu Kondutividade signifikativu bainhira atualmente masin disolvidu (be'e kontamina ho masin). 

Masin ho naran kompostu kimiku Sódiu Kloretu (sodium chloride) kompostu husi elementu kimiku Na+ no Cl-. Ion pozitivu no negativu husi Sódiu Kloretu maka hanesan meios ida ba'a fluxu korenti eletrisidade. Laos kompostu kimiku Sódiu Kloretu deit maibe kompostu kimiku sira seluk nebe iha ion pozitivu no negativu mos bele hasae medida kondutividade, tan ne'e hanaran jeral TDS.

TDS katak total disolvidu sólidu nudar medida ida husi solusaun total ion nebe maka kontamina iha be'e nia laran ou eletrolitiku. Razaun komparavel entre TDS ho Kondutividade (EC) ho valor pursentu limanulu. EC indika valor transmite kapasidade eletrika nebe hetan husi Metru Eletroniku Kondutividade. TDS (mg/l) = 0.5 x EC (dS/m or mmho/cm) or = 0.5 * 1000 x EC (mS/cm)

Metru Eletroniku Kondutividade uza Sensor elektrika ho voltajen ki'ik atu sukat abilidade eletroliku hodi transmite korenti elektrika. Rezultadu sukat kondutividade kuaze maioria proporsional direitamente ho kuantidade TDS iha be laran.


Hare konteudu kompletu iha pajina Analiza Be'e



Link externa

http://www.stevenswater.com/water_quality_sensors/conductivity_info.html
http://www.lenntech.com/applications/ultrapure/conductivity/water-conductivity.htm#ixzz47luLQr7h

Jumat, 29 September 2017

Halo'ot udan Wen iha rai okos ~ underground Rain water Recharge

solusaun hodi minimiza problema balun konaba BE"E, específiku liu ba Betano oan ne'ebe infrenta bebeik iha tempu bailoro naruk (elnino).

Halo desirnasaun eskrituras sagrada Haktuir iha Eclesiastes 1: 7 katak be'e iha mundu la amenta  no menus. Tuir lojika, hori uluk kedas to agora, karik   be'e amenta sei kauza tasi amenta no nakonu, karik be'e mak menus mos tasi sei menus no maran.  Be'e somente nakfilak a'an deit tuir ninia siklus maka hanaran siklus be'e "Water Cycle". Ita rain Timor tamba lokalizadu iha area tropikus, siklus be'e hamosu estasaun rua deit; udan no bailoro. Iha tempu bailoro disponibilidade be'e~matan menus ou maran  no iha tempu udan mosu inundasaun, rai monu ou halai (erosaun)

Wainhira udan monu~rai, udan wen  sei fila hikas ba rai okos ho prosesu ida hanaran infiltrasaunProsesu infiltrasaun sei interompe wainhira laiha alternativu no konsciência humanu, tantu ba'a sira ne'ebe hela iha cidade no mos iha aldeia ka area remotas. Naturalmente prosesu ida ne'e hetan suporta husi aihoris hotu~hotu nia abut nune'e udan wen lolo tuir ai~abut to rai okos. Tamba ne'e ai~horis abut halo absorsaun hodi minimiza inundasaun. Alein ai~horis halo'ot udan wen, nia abut kaer mos rai atu udan wen ne'ebe lakonsege mout tun rai okos bele akumula hamutuk sai dadalak ka mota maibe sei lakoir no sobu rai.

Iha cidade tesi ai~horis barak hodi hari'i uma~fatuk no edifícios oioin nune'e saran no pertubra udan wen tun ba rai okos. Ho ida ne'e wainhira udan monu~rai sempre mosu inundasaun. Iha aldeia ou area remotas mos bele akontese wainhira sunu~rai ka tesi ai arbiru sem reflorestamentu. Maneira halo'ot udan wen iha cidade bele uza alternativu seluk hanesan; be'e~matan absorsaun no biopori, iha area remotas presiza kuda ai~horis barak liu tan ou reflorestamentu, se diak liu tan bele uza maneira hirak ne'e hotu.

Asumsi ba'a problema hirak ne'e mak  Halo'ot udan Wen iha rai okos ho maneira oin hira tuir mai:
  • Kuda ai~horis barak liu tan "plant more trees"
  • Be'e~matan absorsaun " absorption wells"
  • Biopori "bio-pore"

Procedimentu fiziku kria maneira halo'ot udan wen iha rai okos, sei hakerek iha artikel seluk ou bele le'e iha lista referensia okos tuir mai.  
++++++++++Remata++++++++++
Artikel seluk tan ho kategoria hanesan bele hare'e iha pajina Ambienti
TO BA'A NE'E DEIT!! KMANEK WAIN BASUK.
=================

Reff:

Jumat, 25 Agustus 2017

AUTOMATIKA KONTROLA NIVEL BE'E IHA TANKI ~ Level Switch Control


Bomba ne'ebe uza elektricidade ho motivu bomba be'e, dala ruma bele difikulta ita wainhira ita presiza be'e iha tempu ahi elektricidade mate. Se ita laiha enerjia seluk hodi substitui, rezerva be'e iha tanki nudar solusaun diak liu hodi anticipa problema ida ne'e. Maibe komfortabel liu maka monta AUTOMATIKA KONTROLA NIVEL BE'E hodi nune'e ita laprsiza tan hamoris no hamate bomba wainhira ence be ba tanki. Liu liu ba'a sira ne'ebe okupadu/servicu barak bele poupa imi nia tempu.

Selasa, 06 Juni 2017

Lafaek Nanal ~ Lidah Buaya (Aloe Vera)


Lafaek Nanal
Lafaek Nanal ho lian Melayu hanaran Lidah Buaya hahu hatene no utilija husi tinan rihun liuba’a ho razaun tamba iha beneficiu ne'ebe boot.Tuir historia katak sidadaun antigu Egipto nebe hatete ona katak beneficiu aihoris Lafaek Nanal hanesan aihoris ne'ebe bele kura moras oi oin desde tinan 1500 MC. 
Tamba ne’e nasaun antigu Egipto mensiona katak Lafaek Nanal hanesan aihoris ne'ebe moris rohan laek tuir dadus husi peskiza nebe iha hatete katak aihoris Lafaek Nanal hanesan aihoris importante ida husi espesia aihoris 10 nebe koinesidu iha mundo nebe iha potencia ba aumenta hanesan aimoruk no material prima ba industria farmacia no kosmetiku no mos sai hanesan aihan no bebidas ba saude. Laos ba ida ne'e deit maibe iha doutor ida ne'ebe husi Grecia ho naran Dioscordes haktuir katak karik  aihoris Lafaek Nanal iha nia beneficiu no valor boot tebes hanesan bele kura moras balun.

Lafaek Nanal aihoris ne'ebe rezistensia ba inflamasi,fungus,no ajuda procesu hanesan desenvolve selula, iha parte seluk bele mos hatun moras diabetes/ran midar hanesan, kakorok moras, fisul, fu’uk monu, kulit kaskadu no kulit nakloke ho fitar ki’ik. Kontrolu ba presaun ran,no sai hanesan nutrisaun hodi suporta ba ema nebe hetan moras kankru no HIV/AIDS Tuir pesquisador sira katak aihoris ida ne’e konteim substansia esencial hanesan enzim, asidu aminu,mineral, vitamina, polisakarida, no komponente seluk nebe benefisiu ba saude. Historikamente derivasaun aihoris Lafaek nanal hanaran ho lian latina Aloe Vera sai hanesan aihoris tarak mai husi regiaun Afrika

Kriteria Moris
Aihoris Lafaek Nanal hanesan aihoris ida ne'ebe moris iha sub tropiku. Atu hetan produsaun nebe diak maka sei hetan influensia husi faktores sira hanesan rai, klima no be’e altitude
 Rai
Rai hanesan media ou fatin moris aihoris nian hodi dezenvolve nutrient iha rai laran, atu bele aihoris nia abut kaer metin ba rai no bele hetan aihan hanesan bee no nutriente husi rai. geralmente kondisaun rai ne'ebe diak ba aihoris Lafaek Nanal mak rai ne'ebe bokur (subur) rai metan nebe ho nia PH maizumenus 4,5-7,5, aihoris ida ne’e sei latahan moris iha rai nebe bokon liu kresimento nebe diak mak humidade nebe maximu.
 Klima
Lafaek Nanal moris diak se wainhira kuda iha rejiaun ne'ebe udan be'en me'ediu kada tinan  (rata-rata per tahun) 200-400 mm/bulan. Nesesidade ba cresimento aihoris Lafaek Nanal ne'ebe diak maka ni'ivel umidade. Aihoris ida ne’e labele moris iha fatin ne'ebe intensidade loron matan makas (100%), intensidade nebe naton mak 40-60%, Temperatura maka 20-30°C.
 Be
Be hanesan fator importante ida ba aihoris hotu especial ba aihoris Lafaek Nanal tamba liu husi be mak aihoris nia abut desenvolve nutrient iha rai laran ho diak bele fahe aihan ba parte aihoris nian hodi nune bele fo produsaun diak. Necesidade udan been ba aihoris ida ne mak 1000-3000 mm/tinan
 Altitude
Ai-horis Lafaek Nanal atu moris diak tenki iha kondisaun altitude nebe maka diak atu ai-horis adapta an ba maka 5 m-1200 m nivel husi superfi'icie tasi. No ida ne'ebe ideal liu mak 100-500 m nivel husi tasi.

Utilidade Aihoris
Lafaek Nanal hanesan aihoris ida koinnesidu iha Timor Leste, sai hanesan mos aihoris ida ne'ebe bele kura moras, saude kulit no fu'uk. beneficiu aihoris Lafaek Nanal ba dahuluk maka ita hetan ho kategoria hanesan aimoruk ne'ebe bele halo tratamentu ba'a ema nia isin lolon tantu moras iha parte liur no laran. sekarik ita uja tuir lolos mak sei hetan kura ba iha moras hanesan tuir mai ne’e :
 Alkalizasaun Isin
 Tratamentu kardiovascular (Moras fuan)
 Kura moras Diabetes
 Kura Kanek
 Hasai veneno iha ita nia isin / detokcifikasaun
 Sistema Imunidade Isin, Hatu'un Isin, Vitamina no mineral, aminoidus 'azidu amino', Inflamasaun.
Iha fatin seluk mos aihoris Lafaek Nanal bele utilija sai :
 Hadia Fuuk ( Ba feto)
 Pomada kose ba fuuk (Ba Mane)
 Halakon Berbulha
 Halakon isin nebe metan

Aimoruk Tradicional husi aihoris Lafaek Nanal (Aloe Vera) :
1. Alkalinizasaun Isin
Alkali isin mak prosesu ida nebe preserva risku moras acidu nebe iha isin lolon. Aihan ne'ebe ita konsumo ninia konteudu asidu Idealmente mak 20%, no aihan ne'ebe laiha konteudu asidu jeralmente 80%.  Jus Lafaek nanal nudar bebidas alkalinus. Konsumu Jus ne'e bele ajuda alkalinizasaun hahan iha ita nia isin ou fo balansu ba aihan asidu mak ita konsumu. 
2. Tratamentu kardiovascular (Moras fuan)
Moras fuan hanesan problema nebe perigozu tebes ba ema nebe sirkulasaun raan iha isin lolon lao la normal .Tuir peskiza balun hatete katak wainhira me'edikus injeta extraktu aloe vera ba ran, ho lalais tebes reforca kapacidade difusaun celula ran mean no transportasaun oxije'eniu . Aihoris ne iha ninia nutrisaun ne'ebe bele regula tensaun alta ou presaun ran, hasae oksijenasaun ran atu sirkula ho diak, hatu'un kolesterol nune'e ran bele likuidu liu tan.
3. Kura moras Ran midar (Diabetes)
Benefi'iciu Konsumu aihoris Lafaek Nanal ho maneira diak sei ajuda hatun moras ran midar. Razaun Lafaek nanal iha Lectin, Mannans no Anthraquinones.
Metodu hanesan hoban Lafaek Nanal ne'ebe hasai ona nia tarak no tau ho be’e manas kopu tolu, liu minotu 10 bele hasai rai hela to malirin, bele hemu dala tolu itoan itoan kada loron
4. Kura Kanek
Atu halao kurativu ba moras kanek nebe ki’ik no kman bele kose nia kulit laran ba kanek no bele kose mos ba kanek seluk hanesan ahi han, liu loron rua ka tolu kanek bele rekopera fali hanesan baibain. Hamenus ko'or kontusaun tamba, hatu'un moras tamba dorus, hamenus estraga célula mak kauza husi konjelamentu 'Frostbite'.
5. Halakon Veneno nebe iha ita nia isin
Aihoris ne'e hanesan mo’os aihoris ne'ebe konteim gelatin barak, gelatin mak mikroba ida ne'ebe iha nia funsaun atu absorve veneno nebe iha ita nia kulit hamotuk ho foer, se karik ita konsumo barak mak wainhira ita kosar liu oras balun sente isin todan.
Jus Lafaek nanal hanesan opsaun natural ba'a prosesu desintoxikasaun ou hasai beneno husi isin tamba ita ema nia maneira moris lasaudavel hanesan fuma, junk food, estres no polusaun, presiza hamos beneno oioin hirak ne'e(junk food nudar Aihan ne'ebe ho valor nutricioal ki'ik, baibain produz ba'a forma merenda ou hahan bukae maka ita han direta laho'o preparasaun ruma).  Lafaek nanal bele minimiza depresaun, estres no redus beneno tamba iha elementu vitamina no mineral barak. 

Beneficiu seluk ne'ebe bele uja bodik fiar an mak hanesan :
1. Hadia Fuuk ( Ba feto)
Tuir tratamentu fu’uk nebe diak bele utilija aihoris Lafaek Nanal  ne'ebe besik iha ita nia hela fatin atu hodi hadia kresimentu fu’uk sai diak liu tan no bele mos hodi halakon kaspa nebe iha, bele mos uja hanesan kondicioner nune fu’uk sai mamar.
 Metodu hanesan: Fase tiha fu’uk, no foti nia tahan nebe tuan no mahar fase tia,
tuir mai loke nia kulit ho tudik nebe kroat no kose isin nebe iha laran ba ita nia
kulit fu’uk iha loron ida dala rua dader no loraik.
2. Pomada kose ba fuuk (Ba Mane)
Bain hira ita kolen atu tesi beibeik fu’uk lalika tan tesi fu’uk ita bele kose deit kreme nune ita nia fu’uk bele nafatin furak no kaber no seguru liu. Lafaek Nanal  sei sei haforsa nafatin ita atu fiar an iha tempu nebe deit.
3. Halakon Berbulha
Berbulha hanesan sintoma ida nebe baibain mosu iha ema nebe idade adulto, sei mosu kafuak no tasak iha ita nia isin liu liu parte oin (hasan, ren too, timir).iha metodu nebe simples atu bele halakon.Metodu hanesan bainhira ita la sai ba fatin ida, foti tahan ida fahe ba rua loke nia kulit kose nia been ba oin nebe mosu berbullha bainhira liu ona 15 minotus precisa fase oin ho be nebe mos tamba nia I’is bo’ot.
4. Halakon isin nebe metan
Tuir ita bo’ot sira isin nebe metan liu liu ba oin ba problema ne mosu tamba iha falhansu kosmetika ka’a fitar berbulha nian nebe tuan iha lalaok nebe simples no natural.
Metodu : antes atu hamos ita nia oin atu sai mos, foti Lafaek Nanal  nia isin, hotu tiha hamos nia isin nebe iha kulit no prepara ba tempu dader no lokraik durasaun 30 minutes .depois ida ne fase fila fali ita nia oin garante katak ita nia oin sei sai kaber no mutin fali hanesan baibain.

Oportunidade no Desafiu ba Kultivasaun Aimoruk Tradisoinal
Timor Leste sai hanesan nasaun nebe rikusoin barak teb-tebes, liu-liu ba rekursu naturais nudar nasaun nebe iha potensialidade liu ba aimoruk tradisional. Aihoris atus ba atus nebe mak toman kultura timor nian nebe hahu husi beiala sira to agora dadauk sei fiar nafatin katak iha duni nia beneficiu hodi kura moras oioin. Aleimde ida ne'e iha parte seluk mos aihoris tradicional mos utilija sai hanesan material prima ba kosmetiku tuir sistema modern uja ho metodu nebe manual
 Oportunidade mak hanesan :
1. Timor leste hanesan nasaun ida nebe iha nia potensial boot tebes iha seitor agrikula ne duni rai barak mak sei abandona.
2. Ema nebe hela iha areas remotas barak liu maka konsumo aimoruk tradiciional nebe sira hatene.
3. Ema hotu agora prefere liu halo tos iha area nebe besik iha uma, iha baliza luto, no kuda aihoris oi-oin specialmente aimoruk tradicional.
 Desafiu mak Hanesan :
1. Agrikultor sira seidauk iha koinesimentu nebe klean atu oinsa desenvolve aimoruk tradicional hanesan Lafaek Nanal oinsa bele transforma tuir sistema nebe mak diak.
2. Ita nia Recursus humanus sei menus mak sai hanesan problema nebe maka bot ba ema hotu, no agrikultor sira komeca menus ba beibeik tamba maioria hetan subsidiu husi governu.
3. Laiha dalan atu desenvolve sira nia hanoin no objectivu mesmo iha timor iha ona balun maibe seidauk atinge 100%.
=====Remata=====

Konteudu seluk tan ho kategoria hanesan bele hare'e iha Pajina Aimoruk Timor


Reff:
http://manfaat.co.id/manfaat-lidah-buaya