Senin, 19 Mei 2025

Meditasaun no Puizia Ba loron Restaurasaun INDEPENDENSIA RDTL 20 Maiu 2025

DDC

Loron 20 Fulan Maiu nudar loron komemorasaun Independensia Timor Leste nebe'e restaura hikas iha tinan 2002 liu ba'a,  mak uluk proklama ona iha loron 28 fulan Novembru tinan 1975 husi Ex.mo Francisco Xavier do Amaral, nudar prezidente dahuluk Timor Leste. 

Loron ida nee nudar loron importante bodik Timor oan hotu atu pasa minutu de silensiu hodi hanoin hikas herois sira hotu mak sakrefika sira nia moris tomak ba rai ida nee, halo meditasaun hodi refleta ita an no hakmulak liu husi puizia, nudar komprimisiu ba rai ida ne'e. 

# MEDITASAUN #

Relembra hikas historia tinan hirak liu ba hahu kedas husi beiala sira nia tempu, sakrefika sira nia moris ba UKUN RASIK A'N INDEPENDENSIA, Nune'e bele halakon kolonialismu, hatu'n imperialismu, moris livre, laiha explorasaun. 

Ohin loron moris livre ona maibe ema sei nafatin sai atan ba Osan tamba problema Justica social sei ezisti iha ita rain, hatudu imperialismu ekonomiku liu husi partidaria, merkadu livre sem limitasaun nune'e hamate ekonomia rai laran tamba dependensia kria explorasaun ba povu kik sira. (2 Timotius 3:2)


# PUIZIA # (Arc 1 Jun 2009)

Rai doben timor 

Neon no laran tomak fo ba o

Atu tane no servi nafatin

Liu husi lalaok no hakmulak 


Rai murak Timor 

Sei luta ba nafatin hodi defende o

Nune'e bele hetan ksolok wain

Tan dame no moris diak 


Timor o timor

Domin ba o klean tebes

Maske dukur no kolen lahamenus korajen 

Atu tetu ida ne'ebe diak liu


Rai doben timor

Pimordalismu sei lalimite unidade nacional

Tan Ida ne'ebe soin ita sai matadalan

Atu hetan dalan los no lia  los ba moris diak 

(Yohanes 14:6)

Mezaki

Liafuan Ikus_

Ksolok Loron Restaurasaun INDEPENDENSIA  RDTL 20 Maio 2025 ba ita Timor Oan Hotu



Rabu, 14 Mei 2025

Fase Karbonu iha Kaldeira no tratamentu be'e foer _ Boiler Washing Water

Fase Karbonu iha kaldeira presiza tebes hodi hasae efisiensia funsaun servisu nian nebe'e efetivu, Maibe oinsa ho be'e foer ne'ebe uzadu ona hodi fase kaldeira?

Iha liafuan tolu mak ita kestiona iha topiku ida nee; Be'e, Karbonu, no Kaldeira. Be'e nudar media fluidu ne'ebe utiliza hodi fase kaldeira. Karbonu (inklui kompaun seluk tan) nudar foer husi rezultadu sunu media konvustivel tantu gas, fluidu (Oliu pezadu ka HFO, MFO, Gasoel,) no solidu (Batubara, fatuk anar ka briket arang,) ne'ebe utiliza iha Kaldeira. Kaldeira ou Sanan ka Boiler nudar fatin ida hodi produs be'e suar  (Steam) ho maneira nono be'e iha altu temperatura. 

Tempu determinasaun fase kaldeira depende ba durasaun utilizadu iha operasaun, konvustaun lakomletu (incomplate combustion black smoke),  kualidade konvustivel, monitorizasaun no analiza. Analizasaun voka liu ba efisiensia tranferencia manas iha kaldeira (heat transfer) ne'ebe produs be'e suar kompara ho utilizasaun konvustivel ka temperatura. Efesiensia menus sei konsumu konvustivel ou temperatura barak liu no efetivamente afeita ba durasaun diponibilidade fornecementu. Monitorizasaun voka liu ba iha presaun be'e suar (steam pressure) menus liu husi tarjetu ho kontrolador temperatura maximu. 

Procedementu fase kaldeira sei limite iha artikel ida ne'e. Maibe meius ne'ebe diak mak uza be'e mos ho altu presaun, nune'e fasil Karbonu heketak husi tubu ahi nian (Firetube or external water tube). Be'e hirak ne'ebe uza hodi fase kaldeira sei akumula hamutuk iha Tanke Be'e fase kaldeira (Boiler Washing Water Tank), hodi kontinua ba iha faze tratamentu. 

Tamba kestaun ambiental entaun presiza halo tratamentu be'e foer hirak ne'ebe fase no akumula ona iha Tanke Be'e fase kaldeira. Foer nebe'e iha laos deit Karbonu maibe inklui elementu seluktan hanesan SO4, NOX nsst depende ba spesifikasaun konvustivel. Wainhira elementu ka kompaun hirak ne'e mistura ona ho be'e, sei afeta be'e ho pH normal nakfilak hikas sai Asidu. Be'e asidu  konserteza impaktu ladiak iha Ambiental tamba bele hamate aihores, ikan iha belaran, balada no buat moris seluk inklui ema kriatuara. 

Tratamentu sei haketak ba faze rua. Dahuluk, halo misturasaun ho kimiku NaOH. Daruak, tratamentu uza sistema separasaun  hanaran WARTSILA Senitec M/P-Series. Senitec uza hodi separa be'e husi foer ho normalizasaun pH  molok soe be'e ba ambiental, ne'ebe mais modernu no inklui ona ho sistema satan olio foer no foer nebe'e mak separadu ona sei koloka ka tau hamutuk iha Tanki tahu foer nian (Sludge Tank) hodi kordena ho setor ambiental nune'e bele lokaliza iha fatin determinadu.

Tratamentu faze dahuluk konaba misturasaun kimiku NaOH (Caustic soda) ho foer karbonu, importante tebes tamba bele normaliza pH, no haketak karbonu husi be'e. Depois mistura bele foti sample hodi konduta analiza laboratorium to serteza normalmente pH ho valor _ > 7,5 molok tranfere ba tanki seluk ho naran Tanki Be Oliu (Oilly Water Tank), hodi kontinua ba Faze Tratamentu daruak. Prosesu tratamentu dahuluk nian bele hare'e iha video tuir mai

Wainhira be’e H2O no foer karbonu CO2 kahur ona ho NaOH, foer refere sei haketak a'an husi be'e no sai sedimentasaun tamba ho Nia densidade bot Liu bé. Densidade Asidu karbonu 1,67 g/cm³ bot liu bé ho densidade 1 g/cm³. prevene ka reduz sedimentasaun sei kontinua iha tratamentu daruak.

Ekuasaun balansu reasaun kimiku CO2 bele haré hanesan tuir mai:_

1# Reasaun be'e ho karbonu  CO2(g) + H2O(l) ⇌ H2CO3(aq). Nakfilak sai Asidu karbonu 

2# H2CO3: depois mai H+ haketak nakfilak sai HCO3-. H+ nudar ion Asidu 

3# Balansu reasaun Depois mistura kimiku: NaOH + CO2 + H2O = NaHCO3 + H2O. Signifika Karbonu haketak ho be'e.

Tratamentu faze daruak posibilidade sei kompara iha artikel seluk. 

Tuka ba'a ne'e ita nia komparasaun badak iha  artikel ida nee, espera bele lori impaktu pozitivu hodi promove ita lian tetun, komprende sistema ho ita nia lian rasik no hasae kresimentu interese publiku nian iha parte ambiental. Kmanek wain basuk (Obrigadu)

Apresia ho ita boot sira nia sujestaun no Permite atu habelar tutan link artikel ida ne'e nian ho Barkod  tuir mai:_